Ettepanek: haruldase haiguse puhul raviraha II pensionisambast

60+
:

Täna, 29. veebruaril, tähistatakse ülemaailmset haruldaste haiguste päeva. Ravimitootjate Liidu sõnul tekib üha enam olukordi, kus ravikindlustusvahendite abil ei ole võimalik katta kõiki tervisekulutusi, mistõttu tuleb otsida ravi ja ravimite hüvitamiseks juurde alternatiivseid allikaid.

Riik peab tagama ka harvikhaiguse diagnoosi saanule, et ravi hüvitamise otsus oleks kiire – harvikhaiguste ravimite rahastamist tuleb käsitleda teistmoodi kui tavaravimeid.

 „Patsiendile harvikravimi soodustuse saamiseks tuleb läbida sama protsess, mis tavaliste ravimite puhulgi, samas võib aga harvikhaiguste ravi hind olla väga kõrge ja haigete arv väga väike, mis tähendab, et tavaline kulutõhususe hinnang ei sobi,“ sõnas Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.

„Me näeme lahendusena, kulutõhususe analüüsi asendamist soodusravimi taotluse nõuetes eelarve mõju analüüsiga ning otsuse ravi hüvitamiseks langetab arstlik  konsiilium. Kaaluma peaks ka eraldi eelarvet harvikravimitele. Lisaks võiks arutleda ka selle üle, et üksikutel juhtudel saaks inimene loota abile iseenda kogutud pensioni II samba mingist osast, näiteks kolmandikust, ja seda neil puhkudel, kui ravikindlustus ravikulusid ei kata.“

II sambast raha

Riho Tapferi sõnul tähendaks II pensionisamba reeglite paindlikuks ja inimesele lähedasemaks muutmine ka võimalust harvadel ja rasketel juhtudel osaliselt tervisekulusid katta.

„Selline võimalus annab meile suurema kindlustunde, et harvikhaigusesse haigestumisel on üks lisavõimalus ravikulude katmiseks. Põhiolemuselt oleks see võimalik siiski viimase õlekõrrena elulõpu haiguste puhul või ka pereliikme raske haigestumise korral,“ lisas Riho Tapfer (pildil).

 „Vajalikke allikaid ja meetmeid, millest tervishoiukulutusi, sh ravimeid hüvitada, võiks olla mitmeid, sest riiklikust ravikindlustusest üksi tihti ei piisa,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku onkoloog ja Eesti Onkoloogide Seltsi juhatuse esinaine dr Kadri Putnik.

Üksikud juhtumid

„Eesti rahvaarv on väike ning seetõttu jääb paljude harvikhaiguste esinemine aastas üksikute juhtude piiresse. Seetõttu võib osade harvaesinevate pahaloomuliste kasvajate ravi- ja diagnostikavõimalused Eestis hoopiski puududa. Kasvajalised haigused on sageli aegkriitilised, mistõttu sobiliku ravimi, millel sageli puudub alternatiiv, saamiseks kuluv aeg võib olla liialt pikk. Soodusravimite või tervishoiuteenuste nimekirja jõudmine on aeganõudev ning võtab aega kaks aastat või rohkemgi. Harvaesinevate haiguste sporaadilise esinemise tõttu on enamasti keeruline ka prognoosida juhtude arvu aastas.“

„Eestis on mõnd haigust põdevaid inimesi väga vähe – mõnikord ainult paar inimest,“ rääkis Riho Tapfer. „Haiguste harulduse tõttu on kliinilise tõendusmaterjali kogumine aeganõudev ja ravimi registreerimisel seda ka arvestatakse. Pikad menetlustoimingud võivad saada aga määravaks – oluline on, et harvikhaiguste ravi otsus tehtaks kiiremini. Seetõttu on mõistlik arutleda alternatiivsete katteallikate leidmise üle. Et ka need – võib-olla kaks inimest – ei jääks ravita ja saaksid selle kätte oluliselt kiiremini. Sest kõige keerulisemad on need olukorrad, kus inimest tabab ootamatu ja raske haigus, millele ravi võib isegi olemas olla, aga ei ole rahaliselt kättesaadav.“

Ülemaailmset haruldaste haiguste päeva tähistatakse harva esineval 29. veebruaril või selle vahetus läheduses – näitamaks, et just nii vähestel esinevad ka haruldased haigused.

INFO

  • Haruldane ehk harvikhaigus on eluohtlik või krooniliselt invaliidistav seisund, mis esineb mitte enam kui viiel inimesel 10 000 elaniku kohta.
  • Enamikule haruldastele haigustele ei ole ravi ning puuduvad ravimid.
  • Harvikhaiguste esinemissagedus on väike, kuid erinevate haiguste arv väga suur – hinnangulist 5000 kuni 8000 erinevat haigust. Eesti mõistes räägime kokku ligi 100 000 haruldase haiguse põdejast, kellest kolmveerand on lapsed.
  • Kõik haruldased haigused ei ole geneetilise päritoluga. Näiteks, leidub ka mitmeid väga haruldasi nakkushaigusi, autoimmuunseid haigusi ja haruldasi vähkkasvaja tüüpe. Tänaseni on paljude haruldaste haiguste päritolu teadmata.
  • Haruldased haigused on enamasti kroonilised ja progressiivse kuluga. Haruldastesse haigustesse haigestunute arvuks Euroopas loetakse 25-30 miljonit, mis moodustab elanikkonnast 6-8%.
  • Haruldaste haiguste päeva teemaline internetileht on leitav: http://www.rarediseaseday.org/
Kirjuta toimetajalePrindi
Samal teemal
AUGUSTIKUINE AJAKIRI 60+
Viimased uudised
Ilmateade
Kuukiri 60+
ETV SAADE "PRILLITOOS"
VIKERRAADIO SAADE "PÄEVATEE"
Hüva nõuKõik
Top lood
Top kommentaarid
MaaeluKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
TarbijaKõik
SportKõik
PostimeesKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE