Oma kodu müües on tark hilisemate pretensioonide vältimiseks fikseerida olulised vead. See ei tähenda, et kõik peab paberile kirja panema, aga näiteks müügifotod, millelt on näha kinnistu seisukord, võiks alles hoida.
Kodu müües fikseeri kõik vead
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindluse mõttes võiks vormistada ostja allkirjaga tõendi, mis kinnitab, et ostja teadis ostetava kinnisvara kohta tõendis märgitud vigadest. Tähtis on märkida ehituse aeg ning näidata, kas ja mida on kinnisvaraga vahepeal tehtud. Kui müüakse kapitaalremonti vajavat hoonet, siis ei saa ostja hiljem kurta, et majal koorus krohvi või mõni palk oli mädanenud. Mõnikord on ostja nõus lepingusse kirja panema, et müüja ei vastutagi maja vigade eest, kuid seda tehakse enamasti lammutamisele mineva hoone puhul. Seega pole mõistlik oma kinnisvara tegelikust oluliselt paremana näidata, sest siis tekib ostjal hiljem nõudeõigus varjatud puuduste likvideerimiseks. Kui mõni aken ei avane ja keldris uputab, tasub ostjat hoiatada.
Uut kodu ostes on seevastu tähtis kirjalikult kokku leppida, mis jääb müüjast korterisse maha. Mõnikord müüakse korterit või maja kogu mööbli ja tehnikaga, teinekord võetakse kaasa isegi segistid ja ukselingid. Enamasti jäetakse korterisse sisse köögimööbel ja -tehnika, valgustid, sanitaarseadmed ja kardinapuud, kuid eeldada seda ei saa. Võite näiteks kokku leppida, et viimane osa tehingu maksumusest laekub müüjale pärast võtmete vahetust, mil saab kontrollida, kas kodu antakse üle kokkulepitud seisus.
Notarina soovitan kõigi selliste asjade peale mõelda juba varem ja panna need enne notari juurde tulekut meelespeana kirja. Tihti on notari juures koos palju inimesi, näiteks erinevate pankade esindajad, käendajad ning siis võib mõni oluline detail ununeda.
Loe teemast pikemalt ajakirja 60+ veebruarinumbrist