Kodu müües võib tekkida ootamatuid kulusid

Tarvo Puri
Tarvo Puri, Notarite Koja esimees
:

Maja või korterit müües ja ostes tekib alati kulusid. Osa nendest on ette teada, teised võivad olla esmapilgul varjatud ja kerkida üles alles tehingu käigus.

Enamasti on kõige suurem kulu kinnisvaramaakleri tasu, see jääb enamasti kolme ja viie protsendi vahele kinnisvara väärtusest. Näiteks kui ostate Mustamäel kahetoalise korteri hinnaga 60 000 eurot, võib eeldada, et sellest moodustab maakleritasu umbes 2000–3000 eurot. Enamasti sisaldub maakleritasu korteri ostuhinnas ning selle tasub maaklerile müüja, kuid võib kokku leppida ka teisiti.

Osta ja müüa saab ka ilma maakleri vahenduseta, kui leiate ise kuulutades, tuttavate hulgast või muul viisil kellegi, kes on sellest müügi- või ostutehingust huvitatud ja lepite kokku notariaja ostu-müügi vormistamiseks. Seda kontrollib notar, kas ostetava vara dokumentidega on kõik korras. Kinnisvaramaakler on kogenud nõuandja, kui kahtlete, mis hinnaga osta või müüa ja mis piirkonda ostmisel eelistada. Maakler abistab ka ostetava vara ülevaatamisel või müüdava vara tutvustamisel ja reklaamimisel.

Lisaks kinnisvaramaakleri tasule tuleb arvestada ka notaritasu ja riigilõivuga, mille suurus on mitu korda väiksem, kuid sõltub samuti tehingu väärtusest. Sellesama 60 000 eurot maksva korteri ostmisel kujuneb notarile makstavaks tasuks 235 eurot ja riigilõivuks 61 eurot. Notaritasu arvutamiseks leiab internetist mitmeid kalkulaatoreid.

Esmapilgul varjatuks jäävad kulud võivad olla seotud müüdava või ostetava kinnisvara dokumentatsiooniga. Need peavad olema briljantselt korras, kuid paraku alati ei ole.

Mõnikord on maja ümber ehitatud, kuid selle kohta pole projekti ega ehitusluba. Hiljem projekti, ehitusloa ja kasutusloa taotlemine võib tähendada tuhandetesse eurodesse ulatuvat kulu, lisaks võtab see palju aega. Seega mõelge enne oma maja müüki läbi, kas kõik juurde- ja ümberehitused on seadustatud. Seejuures ei pruugi olla tegu füüsiliselt suure ehitusega, vaid ka näiteks kütte- või ventilatsioonisüsteemi ümbertegemisega.

Kui ehitustöid on ebaseaduslikult teinud juba eelmine või üle-eelmine elanik, siis vastutab nende eest ikkagi kinnisvara tänane omanik ja müüja. Kui dokumente pole alles ja täpselt ei tea, kas ja milliseid ümberehitusi on varem seadustatud, siis võib paluda abi notarilt, kes saab andmebaasidest järele kontrollida, kas kinnisvaraga seotud dokumendid on korras.

Kuna dokumentide kordategemine võtab reeglina kaua aega, võib näiteks ostu-müügilepingusse sisse kirjutada, et ostja annab müüjale selleks aega pool aastat. Samuti on võimalik kokku leppida, et hinda alandatakse ning paberite kordaajamine jääb hoopis ostja hooleks ehk ostetaksegi puuduliku dokumentatsiooniga kinnisvara. Siin võib saada siiski takistuseks pangalaenuga ostmine, sest pank nõuab enamasti perfektses korras dokumente.

Loe teemast pikemalt veebruarikuisest ajakirjast 60+

Kirjuta toimetajalePrindi
Samal teemal
AJAKIRJA 60+ MAINUMBER
RAAMAT "SÜDAMEST - MUIATES JA TÕSIMEELI"
Viimased uudised
Ilmateade
ETV SAADE "PRILLITOOS"
VIKERRAADIO SAADE "PÄEVATEE"
SUHTELOOD
Hüva nõuKõik
Top lood
MaaeluKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
TarbijaKõik
SportKõik
PostimeesKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE