Kibestunud pensionilesiirdujad, metsaomanikud ja südameneuroos

Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ jaanuarinumber

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
7. jaanuar 2016 14:21
FOTO: 60+

Ühel hetkel peame mõistma, et on aeg oma töö üle anda. Kellelegi teisele, näiteks oma nooremale kolleegile. Aga väga ei tahaks ju. Kuidas võtta vastu pensioniaeg nii, et ei kibestuks? Kuidas end aidata seniolevast lahti lasta? Kust leida julgus lubada keegi teine oma elutöö kallale toimetama ja kuidas teha endale selgeks, et pensionäristaatus pole midagi alaväärset ega vääritut, kirjutab jaanuarikuu ajakirjas 60+ arst ja psühhoterapeut Alexander Kotchubei.

Ka pensionärid on metsaomanikud. Kui metsa on palju ning kui vanemal inimesel järeltulijaid pole, siis oleks hea teada, mida on tark teha, kas mets maha müüa või leida haldaja, kes sinu metsal silma peal hoiab, seda hooldab ja vajadusel üles töötab. Mis on majanduslikult mõistlik, kas hoida või müüa? Kui palju toob mets tulu? Mis on metsamajandamiskava? Mida see annab ja kui palju maksab? Mida silmas pidada, kui otsustate metsa müüa? Neile küsimustele vastavad Domus Kinnisvara metsandusvaldkonna juht Lehar Lindre, Arco Vara kinnisvarabüroo kutseline hindaja Reet Värnik, Osaühingu Metsahaldur metsamajanduse juht Erko Soolmann ja Sihtasutuse Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun. Sellest, kuidas metsa pärandada, räägib notar Reeli Eelmets ja pärandamisega seonduvaid probleeme lahkab värskes 60+ numbris psühholoog Monika Luik.

Neljandik südamearsti vastuvõtule tulnutest on nooremad kui 40aastased. Seega noored inimesed. Nad kaebavad kiire pulsi, piiripealse või natuke kõrgema vererõhu pärast, aga muret teeb ka ebamugavustunne rinnus ja õhtuti pärast päevasid tegemisi südames esinevad tüütud vahelöögid. Milliseid nimetusi on sellistele olukordadele läbi meditsiiniajaloo antud: südameneuroos, neurotsirkulatoorne düstoonia, südame-vereringesüsteemi funktsionaalsed häired, südame hüperkineetiline sündroom. Keerulisest diagnoosist kirjutab jaanuarikuu ajakirjas 60+ iseenda ja oma patsientide silmade läbi Ida-Tallinna Keskhaigla südamearst Rein Vahisalu.

Õigusnõustaja Madis Kallion lahkab lugejate palvel lihtsas keeles erinevaid lepinguid, millega ka pensionieas inimesed tööturul kokku puutuvad: traditsiooniline tööleping, aga samuti töövõtuleping ja käsundusleping. Käsunduslepingu juures on erivormiks juhatuse liikme leping. Mis on nende lepingute erisused, mida peab arvestama lepingu sõlmimisel ja mis eristab töölepingut oluliselt nendest teistest lepingutest? Kuidas oma huvisid kaitsta, saate teada värskest ajakirjanumbrist.

Väike-Õismäe tähistas möödunud aastal oma 40. sünnipäeva. Fotograaf Peeter Langovitšil sai tänavu 40 aastat ühes kohas elatud. Kauaegne Postimehe fotograaf kirjutab ja näitab 60+ jaanuarinumbris läbi aastakümnete tehtud fotodel oma kodust Õismäed. Ja need ei ole vaid vanad inimesed, kelle pilku nostalgiahelk jõuab.

Uuest aastast on ajakirja köögikülgede autor Sirje Rekkor, kes on kogu elu õppinud ja ise õpetanud. Ta on pedagoogikamagister, Tallinna Ülikooli doktorant ja praegu koolitab õpetajaid. Ta on teinud koostööd erinevate ajakirjadega. Ta on koostanud 15 erinevat kulinaariaõpikut ja käsiraamatut. Jaanuarinumbris kirjutab ta tasakaalukast toitumisest. Ajakirjast saab teada, mis vahe on tervislikul ja ebatervislikul toidul ning mis on tasakaalustatud toit. Autor annab peamised toidusoovitused ja päevamenüü. Muuhulgas leiate ajakirjast ka Mulgi pudru retsepti.

Sellest, et eri gripijooke ei tohi korraga juua, kirjutab 60+ värskes numbris Viru platsi apteegi proviisor Sille Krüger.

Ajakirjas on ka uus doktor Haldja lugu. Seekord on juttu sellest, mis ootab ees pärast pühi: edenenud elu ja kadunud kommid. Loo on kirja pannud kirjanik Juhani Püttsepp, kes kasutas üleskirjutusi jutuajamisest doktor Kääriga ja samuti arsti üleskirjutusi ehk arhiivi.

Ajakirjast ei puudu ka kolumn, hüva nõu lehekülg, kus Lea Raidsalu räägib sidrunist kui perenaise heast abilisest ning lahendamist ootab suur ristsõna.

Mõnusaid hetki ajakirja 60+ seltsis!

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL