Tervise Arengu Instituut avaldas esmakordselt rahvastiku tervisekaotuse andmed ehk arvutati välja lõhe rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. 2013. aastal kaotas Eesti rahvastik 493 740 eluaastat.
Kaduma on läinud pea 500 000 eluaastat
10. detsember 2015, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aastal kaotasid Eesti mehed 223 190 ja naised 270 550 aastat. 56 protsenti aastatest kaotati haiguste ja vigastuste ning 44 protsenti enneaegsete surmade tõttu. Meeste tervisekaotusest moodustavad surmade tõttu kaotatud eluaastad üle poole ehk 51 protsenti. Naiste puhul on suurem haiguskaotuse osatähtsus.
Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haiguskaotus näitab haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arvu.
Suremuskaotust väljendatakse enneaegselt, st enne vastava vanuse keskmise eeldatava eluea möödumist, toimunud surma tõttu kaotatud eluaastatena. Tervisekaotus leitakse suremus- ja haiguskaotust summeerides ning väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena.
Tööeas meestel, vanuses 15-64 aastat, moodustab surmade tõttu kaotatud eluaastate arv 55 protsenti ja samas vanuses naistel 31 protsenti kogu vanusrühma tervisekaotusest.
Eesti keskmisest väiksem kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Tartu-, Harju-, Rapla- ja Saaremaal. Kõige enam kaotab aastaid surmade ning haiguste ja vigastuste tõttu Valga, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvastik. Põlva- ja Valgamaal on vanemaealiste osatähtsus üks suuremaid võrreldes ülejäänud maakondadega.
Tervisekaotuse peamiste põhjuste hulka kuuluvad nii naistel kui meestel südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused.