Türannist mehest tuleb kiiresti vabaneda

, pensionär
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vägivald.
Vägivald. Foto: / TOPFOTO / SCANPIX

Kas nuttes või naerdes, kuid lõpuks saab naine ikka kätte selle, mida tahab. Nii arvas kunagi üks meeskirjanik. Aga kuidas mehed oma tahtmist saavad? Ei aita ei nutmine ega naermine. Meestel peab olema sarmi, intelligentsust, tarkust, suuremeelsust ja muid häid mehelikke omadusi. Aga kui neid omadusi pole?

Siis satub naise teele mees nimega türann. Türann on indiviid, kelle ebakindlus transformeerub füüsiliseks vägivallaks. Ta kasutab füüsilist jõudu selleks, et saada oma tahtmist. Sest muud jõudu tal lihtsalt ei ole. Ükski naine pole selle eest kaitstud. Ega muidu räägita, et abielu on nagu mäng, milles on rohkem kaotajaid kui võitjaid. Türannist mehega abielu võib aga muutuda kahe vastase mänguks, kus mõlemad on kaotajad.

Kust leiavad naised endale meesteks türanne? Vahel on see naisel algselt loomuses. Ta on kasvanud isa ülemvõimu all, peres, kus ema kannatas vaikides, võtmata midagi ette oma elu muutmiseks.

Selline naine valib edaspidises elus alateadlikult isaga sarnaseid mehi. Ning kannatab, nagu kunagi ta emagi kannatas. Iga kord, kui selline türann hakkab pärast järjekordset joomingut häälekalt ja rusikatega oma viinauimas autoriteeti tõstma, ta lihtsalt talub, kuni suudab. Tihti koos lastega.

Vahel õnnestub tal kodust ära joosta, kuid alati pöördub selline naine oma türanni juurde tagasi, huulil igivana “Mina ise olin süüdi ... Ta lubas, et see jääb viimaseks korraks ... Kuhu mul ikka minna?”

Elus juhtub ka nii, et sellised mehed on pärast kaineks magamist lambukesed ja naised usuvadki nende kahetsusega pikitud haledaid lubadusi. Aga türannist mehed ei tegele eneseanalüüsiga ning mõne aja pärast kordub sama etteaste.

Sellise mehe juurest peaks põgenema nii kiiresti ja taha vaatamata nii kaugele, kui saab. Teise linna või lausa teise riiki. Kõik ilusad mälestused tuleks kahetsuseta maha jätta. Mis siis, et kunagi algas kõik võrratult: lillede ja šampanjaga küünlavalgel, romantiliste jalutuskäikudega käsikäes.

Lõputute telefonikõnede ja pärimiste “Mida teed? Kellega oled? Kuhu lähed?” peale oleks pidanud ettevaatlikuks muutuma. Aga kas siis armunud süda on võimeline kainelt kalkuleerima? Loomulikult mitte. Eufoorias on ohutunne kadunud, naine näeb ainult oma fantaasia viljana loodud meest, kes on perekonnapea, otsustaja ja ütleja, mida naine peab tegema. Medali teine pool jääb varju, sest tegelikult on mees, kelle iseloomulikem joon on võimuiha, ainult vallutusretkel sooviga naine endale allutada. Kui naine ükskord sellest aru saab, on juba lootusetult hilja, et suhetes midagi parandada. See mehelikkuse sündroom ei allu ravile, türanni vihahood korduvad üha jälle ja jälle ning tavaliselt lõpevad füüsilise vägivallaga kogu perekonna suhtes.

Sellest veelgi hullem on psüühhiline vägivald. Siis, kui mees on haritud ning tundub nii intelligentne ja arukas. Ta oskab ju nii veenvalt rääkida, mismoodi üks naine peaks elama.

Rusikaid ta käiku ei lase, kuid see-eest teevad tema kindlad teadmised ta ohtlikuks. Mida paksem on türanni rahakott, seda vastuvõetavamad tunduvad naisele ta elujuhised. Sellise mehe peamine eesmärk on naist igati alandada, et just nii tõsta enesehinnangut.

Tema põhiloosungid on “Sa oled ümmargune null ... Minuta pole sa mitte keegi …” ja nii edasi.

Sellises suhtes antakse naisele sõna ainult siis, kui naine tahab andeks paluda. Naine võib muidugi jätta selle kõik tähelepanuta, tunnetada ise oma olulisust, kuid välja tulla sellisest situatsioonist võivad närve kahjustamata ainult õppinud professionaalid. Lõpuks muutub selline pereelu igaveseks võitlusväljaks.

Igal juhul tuleb türannist lahti saada.

Rahvatarkus ütleb õigustatult, et ega mees aastatega paremaks lähe. Küsimusele, kuidas pääseda türannist mehest, on ainult üks vastus: mida varem, seda parem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles