/nginx/o/2013/12/05/2667754t1h8de4.jpg)
Eelmisel nädalal sõlmisid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige, haigla ülemarst dr Andrus Remmelgas ning SA Hiiumaa Haigla juhatuse liige, haigla õendusjuht Riina Tamm verepreparaatide ja teenuste müügilepingu, mille kohaselt loob regionaalhaigla verekeskus Hiiumaa Haiglasse verepreparaatide välislao. Siiani puudusid Hiiumaa haiglal võimalused kohapealse verepanga toimimiseks.
Selleks, et Hiiumaal kiiret vereülekannet vajavad patsiendid saaksid oma veregrupile vastavat ja nakkuste suhtes uuritud, patsiendile ohutut doonoriverd, on Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Hiiumaa haigla koostöös otsustanud luua Hiiumaa haigla ruumides nn verepanga ehk Regionaalhaigla verekeskuse välislao, kus regulaarselt uuendatakse hiidlastele vajaminevate verepreparaatide varu.
„Tegutseme selle nimel, et 2016. aasta tooks märksa suurema turvalisuse kiiret vereülekannet vajavatele Hiiumaa patsientidele. Oluline on tagada kriitilises seisundis patsientide stabiliseerimine sellisesse seisundisse, et neid on võimalik vajadusel transportida mandrile kõrgema etapi haiglasse,“ kinnitas regionaalhaigla ülemarst dr Andrus Remmelgas.
Spetsiaalsed külmikud veretoodete säilitamiseks peaksid jõudma Hiiumaa haiglasse jaanuaris.
Regionaalhaigla peab veel Ravimiametilt taotlema tegevusloa oma varude hoidmiseks väljaspool verekeskust ja arendama vereteenistuse infosüsteemi välislao haldamiseks. Samal ajal õpivad Hiiumaa Haigla töötajad infosüsteemi kasutama ning samuti valmistatakse ette ruum külmikute paigutamiseks. Hiiumaa Haigla juhatuse liige-õendusjuht Riina Tamm on kahe haigla koostööprojektiga väga rahul. „Oleme väga rõõmsad, et saame verekeskuse toel enda haiglasse verepanga, mis parandab ja hõlbustab oluliselt meie tööd ning tagab patsientidele suurema turvalisuse ja kiirema abi. Ootame jaanuari, et saaksime verepanka kasutama hakata.“
Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, sünnitajad ja imikud ning raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia, verejooksu, raske trauma ja mitmete teiste haiguste põdejad.
Mandrilt vere toomine võtab aega terve päeva, paraku kriitilises seisundis patsientide puhul pahatihti aega oodata ei ole, hädaolukordades on seni lahenduseks olnud doonorite kutsumine saarerahva hulgast ja vere kogumine kohapeal. See veri on aga ülekande hetkel nakkuste suhtes uurimata, samuti ei ole sobivate doonorite kiire leidmine alati lihtne.
Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste andmeil vajati möödunud aastal Hiiumaal erakorraliselt 15 doonori abi. Lisaks sellele kanti veel üle ligi 200 doosi mandrilt toodud veretooteid.
Hiidlased on samas ka väga tublid doonorid. Regionaalhaigla korraldab vähemalt kolm korda aastas Kärdlas ja Käinas doonoripäevi, mida hiidlased iga kord rohkearvuliselt ja heatujuliselt väisavad. Eelmisel aastal külastas doonoripäevi 317 hiidlasest doonorit, kes tegid kokku 392 vereloovutust, täiendades enam kui 176 liitriga verevarusid.