Vana toakraam võib uue elu saada ka teisel mandril

, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellele vanale postkastile andis Aivi Võsa uue elu magnettahvlina.
Sellele vanale postkastile andis Aivi Võsa uue elu magnettahvlina. Foto: Aivi Võsa

Kes oleks mõnikümmend aastat tagasi arvanud, et toakraam, mis välismaalt toodute kõrval nii argine ja tavaline tundus, võib ühel päeval minna hinda nii eestlaste kui ka välismaalaste seas.

Just seda meelt on sisearhitekt Aivi Võsa, kes on endale südamelähedast vintage-toakraami võtnud nõuks jagada veebipoes TallinnVintage, kus tutvustab ja müüb meile nii tuttavaid, kuid välismaalastele tõeliselt eksootilisena tunduvaid esemeid.

Sedasi võivad väga paljudest kodudest tuttavad täpilised kohvitassid rõõmustada mõnd kodu kasvõi üle ookeani. Palju äratundmisrõõmu pakub veebileht enamikule, kelle sünniaasta jääb 20. sajandisse: puidust soolatoosid, metallist väiksed koogivormid, emailkannud ja -nõud ning isegi nõukaaegsed niidirullid.

Foto: Aivi Võsa

Vintage-toakraami soetavad Aivi sõnul kõige rohkem USA, Suurbritannia ning Kanada ostjad, aga neid on ka Austraaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast ning Šveitsist. Samuti on huvilisi Norrast ja Rootsist.

„Palju kraami tellitakse kodudesse, aga ka kohvikutesse, lillepoodidesse ja ühe vana raadio tellis endale filmistuudio Paramount Pictures,” toob ta näiteks.

Asjad ja lood

Poe looja Aivi Võsa räägib, et on vanadest asjadest alati lugu pidanud. „Seostan neid vanaisa ja vanaemaga. Inimene ei ela üle 100 aasta, aga asjad elavad ja kannavad mälestusi.”

Ta meenutab oma esimese kodu sisustamist: „Oli just selline aeg, aasta 1989, kui midagi kuskilt saada ei olnud, ja ema tuli mulle appi. Käisime paaris kohas diivaneid vaatamas ja lugu lõppes suure kõhutäie naeruga. Ema istus diivanil, jalad sirgelt ette sirutatud, sest jalad ei ulatunud maha, ja lõug rinna peal, sest peatugi toetas pead valest kohast. Ta oli selles diivanis, justnimelt seal diivani sees, väga naljakas.”

Aivi kõneleb, et nägi oma esimest sisustust unes ja ema palus tal seda kirjeldada. „Järgmine samm oligi tigudiivan ja tugitoolid ning funktsionalistlikus stiilis puhvet.”

Müügiks hakkas ta tooteid pakkuma siis, kui asjad enam koju ära ei mahtunud. „Sain vennaga kahasse päranduseks garaažitäie vintage-asju. Koju ju kõiki ei mahuta.”

Nüüd käib ta koos sõpradega vanakraamiturgudel ja kuulab alati nende soovitatud leiukohti.

Et igal asjal on oma lugu, tunnevad välismaised ostjad tema sõnul alati huvi, millal ja mis otstarbel asja kunagi kasutati. „Mis meile on selge, ei pruugi olla selge mujal maailmas.”

Aivi kõneleb, et saab palju positiivset tagasisidet, et tellitud toode on veel toredam, kui pildilt esialgu paistis. „Olen saanud rahulolevalt ostjalt pildi taaskasutusse võetud värskest vahatatud käterätinagist. Või siis kirjutas klient, kuidas ta üritas alumiiniumist nagide värvi sobitada vannitoa segistitega ja rõõmustas, kui hästi need mõjusid, kui ta oli nagid üle värvinud.”

Aga on ka üllatajaid, kellele ta peab tõestama, et ostetud asjad ei pärine Tšernobõlist, või küsitakse, kuhu jäi elekter jalgrattavalgustist või mehaanilisest äratuskellast.

Armsad mälestused

Aivile meeldivad väga vanad metallist kuuseküünlajalad.
Aivile meeldivad väga vanad metallist kuuseküünlajalad. Foto: Aivi Võsa

Vanadel asjadel on oma hing ja lugu, mistõttu mõned esemed on Aivile väga armsad. „Mulle meeldivad metallist kuuseküünlajalad ja papist kuuseehted. Vanaema pesukapi otsas oli puidust karp, kus sees papist kuuseehted. Pesukapi otsa ei lubatud lapsi kolama, aga oli ka paremaid päevi,” meenutab ta.

Vanaema lubas tal väiksena õmblusmasinal õmmelda ning nööbi- ja pitsikarpides kolada. „Alguses tikkisime paberile mustreid, kogenumana saime riidelapile triipe õmmelda. Vanaema aardekarbist on mulle eriti meelde jäänud värviline kuldsetes toonides papist kukk. Päris sellist kukke ei ole ma rohkem kohanud ja vanaema oma on ka kaduma läinud,” lausub ta.

Näiteks vanaema Singeri õmblusmasinaga õmbleb ta siiani kardinaid ja voodilinu. „Masin käis kunagi koos meie perega ka Siberis.” 

Retro võidukäik

Foto: Aivi Võsa

Eelmise sajandi disain teeb kodudes võidukäiku, sest paljudes müügiportaalidest on just retro- ja vintage-tiitliga toakraam väga hinnas, samuti on Tallinnas ja mujal paljud söögikohad retro- ja vintage’i-hõngulised. „Retrostiilis asjad tekitavad külastajas äratundmisrõõmu ja neid on palju odavam soetada,” arvab Aivi.

Praegu on moes korraldada vanades küünides pulmapidusid. „See on koht, kus eksponeerida vanu köögikaale, nuge, kahvleid, kanne ja mannerguid,” toob ta näiteks.

Mõnda eset ongi aeg kujundanud ja see näebki just sellisena väga hea välja. „Tuba näib kutsuvam ja kodusem, kui seal on vähemalt üks keskne vana mööbliese, millel on oma lugu. Selle järgi võibki sättida kogu ülejäänud kujunduse,” annab disainer nõu.

Aivile endale meeldib leida asjadele eri funktsioone. Näiteks vana metallist pesulaud või postkast võivad edukalt täita magnettahvli rolli. Vanad papist kohvrid võib värvida valgeks, roosaks või heleroheliseks ja need saavad sisustuse osaks. „Sain tädilt päranduseks vana kaasaskantava televiisori kesta. Selle uueks funktsiooniks sai baarikapp,” kirjeldab ta.

Vana papist kohvri võib värvida soovitud tooni ja see saab sisustuse osaks.
Vana papist kohvri võib värvida soovitud tooni ja see saab sisustuse osaks. Foto: Aivi Võsa

Tema sõnul saab ökoloogiline mõtteviis inimeste seas üha rohkem omaks: asju on palju ja hästi tehtud asjad elavad meist kauem. „Siis on neid tore uuesti eksponeerida ja miks mitte restaureerides uuesti ellu äratada. On väga palju neid, kes armastavad vanu asju ise oma kätega korda teha,” võtab ta kokku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles