Noore lauljanna Getter Jaani sõnul vältis tema kilekottide kasutamist juba enne seda, kui algas kilekotivastase kampaania Killerkott. „Mind on väga palju mõjutanud minu kallis vanaema. Iga kord kui hommikul kodust välja läksin, seisis vanaema uksel, riidekott käes, et mulle meelde tuletada, et ma selle ikka kaasa võtaksin,” rääkis noor lauljanna.
Getter Jaani sõnul on riidekoti kaasavõtmine nüüd nii loomulik osa tema igapäevasest rutiinist, kuid õhukesi kilekotte, kuhu panna puu- ja juurvilju, võttis ta poest ikkagi. Need on aga kampaania eestvedajate sõnul eriti ohtlikud nii loodusele kui ka inimestele.
Kilekotivastase kampaania Killerkott läbiviijad esitasid oktoobris kõigile kilekoti kasutajatele väljakutse – proovida kuu aega kilekotivaba elu ja eelistada sellele olemasolevaid alternatiive. Kas elu kilekotita on võimalik ja vajalik?
Julgustükiga liitus lisaks tuhandetele eestimaalastele ka mitmeid tuntud inimesi, nende hulgas Linnateatri näitlejad Elisabet Reinsalu ja Märt Pius, ajakirjanik Maksim Galanin, noor lauljanna Getter Jaani ning Vanemuise näitleja Ragne Pekarev. Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal on samuti kilekottide tarbimise vähendamise üks eestkõnelejatest.
„Õhukesi kilekotte on raske korduvkasutada, need lähevad kiiresti katki. Samuti pole neid võimalik mõistlikult ümber töödelda, mis tähendab, et keskkonnale on nad väga kahjulikud,” selgitas Killerkoti projekti üks eestvedajatest, Anneli Ohvril.
Tallinna Loomaaia muskusveise vasikad hukkusid kilekottide sissesöömise tõttu
„Tallinna Loomaaias on kilekotid teinud juba palju kahju. Oleme nendega hädas. Iga päev näeme, kuidas õhukesed kilekotid lendavad loomaaia kohal nagu kajakad,” rääkis Mati Kaal.
Kaal tunnistas, et kilekottide sissesöömise tõttu on loomaaias hukkunud juba kaks muskusveise vasikat. Tänaseks on veiste aedikule ehitatud peale võrkkatus, et loomi kaitsta. Eesti metsloomade magudest on leitud plastiku osasid ning loomaarstid on pidanud opereerima lehmi, kes on söönud sisse kilet.
Kilekotid tapavad vabas looduses igal aastal kokku umbes miljon lindu-looma: vaalu, hülgeid, delfiine, kilpkonni jpt. Maismaal kannatavad linnud, mets- ja koduloomad. Miljonid loomad ja linnud surevad kilekotijäänuste ja muu plasti allaneelamise tagajärjel. Paraku on ka Eesti metsloomade magudest leitud plastikut.
Pärandus järgmistele põlvedele?
„Kilekoti keskmine kasutusaeg kestab vaid minuteid, kuid nende lagunemine looduses kestab kuni tuhat aastat. Lagunedes eritub kilest mürkaineid, mis jõuavad ka inimese organismi. Juba praegu seostatakse mitmeid kroonilisi haigusi, allergiaid, vähkkasvajaid ja viljakusprobleeme plastikuga,” lausus Ohvril.
Killerkoti kampaania eestvedajad rõhutavad, et nende eesmärk ei ole kedagi süüdistada või häbimärgistada, vaid üheskoos otsida lahendusi ning vähendada kilekottide tarbimist. Nii soovitab Ohvril kasutada puu- ja juurviljade kandmiseks võrkkotte, mida pakub näiteks eestimaine HugBag. Kõiki olemasolevaid kilekotte tuleks kasutada võimalikult palju. Küsimusele, kas kilekotte soetamata on võimalik hakkama saada, vastab Ohvril veendunult: „Enamasti on inimesed öelnud, et see on palju lihtsam kui nad arvasid. Pigem on olnud poodides probleeme liiga agarate müüjatega, kes kilekotte poolvägisi kaasa sokutavad. Kilekottide vähendamine on vajalik ja iga üks meist saab aidata kaasa sellele, et Eesti oleks puhtam ja meie elukeskkond tervem,” ütles ta.
Kilekoti kasutamine prügikotina ei ole keskkonnasõbralik
89 protsenti kilekotiteemalises uuringus osalenud eestimaalastest andis teada, et taaskasutavad kilekotte prügikottidena. Anneli Ohvrili sõnul on prügi väljaviimiseks mõtekam kasutada prügikotte, sest tavaliselt on need tehtud taastöödeldud plastist ning neis puuduvad mürgised värvained. Riikides, kus kilekotid on keelustatud või maksustatud, on Ohvrili sõnul alati suurenenud prügikottide läbimüük, kuid prügikotte ei ole kunagi hakatud ostma samas koguses nagu varem kilekotte. Seega on kilekottide tarbimine langenud, prügikottide läbimüük selle arvel mõnevõrra tõusnud, kuid kokku on alati kilekottide tarbimine olnud väiksem.
„Prügi korraliku sorteerimise kaudu väheneb prügikottide tarbimine samuti, ja võib eriti hästi sorteerides täiesti kaduda. Bioprügi peaks eraldi sorteerima ja spetsiaalset kaanega pangi kasutama. Bioprügi ämbri põhja tasub panna kas tükeldatud papist munakarpe või majapidamispaberit – nii ei lähe toidujäätmed nii haisema ja pang ei määrdu peaaegu üldse. Muu prügi ei määri nagunii peaaegu üldse ja selle väljaviimiseks saab kasutada korduvkasutatavaid kotte. Pakendid peaks selleks siiski kraani all läbi loputama,” jagas Ohvril nutikaid nippe.
Septembris avaldatud TSN Emori uuringu kohaselt enamik Eesti elanikke (87%) peab kilekotte keskkonnale kahjulikeks. Uuringu põhjal võib välja arvutada, et eestimaalased soetavad endale 110 miljonit suurt ja 265 miljonit väikest õhukest kilekotti aastas. Tõenäoliselt on see arv suurem, sest inimesed hindavad oma tarbimist väiksemaks kui see tegelikult on.
Kuna kilekotiprobleem on ülemaailmne ja mõjutab ka Euroopa Liitu, siis on direktiiviga vastu võetud otsus, et kõik liikmesriigid peavad kilekottide arvu piirama.
Kampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning taaskasutatud plastikust materjalitootja PlastRex ja Elegro. Projekti eestvedajaks on Ettevõtlike Noorte Koda JCI.