Epilepsia on halb külaline

Birgit Itse
Birgit Itse, toimetaja
:

Kui tavaliselt on üksi elavale inimesele küllatulijad oodatud, siis epilepsia osutub äärmiselt halvaks „külaliseks”, sest haigus tuleb hooti ega teata oma tulekust pikemalt ette.

Tavaliselt jõuab vanemaealine arsti juurde, sest ta „käitub naljakalt”, tal on mäluaugud ning ta kukub ootamatult. Vähesed saavad diagnoosiks epilepsia, sest võimalike diagnooside hulk selliste sümptomite juures on suur. Epilepsia on aga kõige sagedasem neuroloogiline häire pärast insulti ja dementsust, kirjutavad välismaised meditsiiniportaalid.

Epilepsiasse võib haigestuda igaüks ja igas vanuses, kuid Eesti Haigekassa 2009. aastal välja antud epilepsia ravijuhend kinnitab, et haigestumus on kõige suurem vanemas eas inimestel, uutest epilepsiajuhtudest on ligi viiendik üle 60 aasta vanustel. Ka hoogude tagajärjed ehk füüsilised vigastused ja iseseisvuse vähenemine häirib just eakamaid inimesi.

Samad sümptomid, aga erinev haigus

Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloog dr Sulev Haldre võtab vastu täiskasvanud patsiente igas vanuses. Tema kogemust mööda on seenioride epilepsia sagedamini põhjustatud ajuhaigustest, on need siis traumad, insult, põletikud või muud haigused. Ta selgitab, et kuna elukogenud inimesel on pikem elu selja taga ja rohkem juhtunud, siis ka tõenäosus epilepsiasse haigestuda suureneb. „Vanemas eas tekib epilepsia üldjuhul pärast peaajukahjustust,” teab ta.

Teadlased maailmas on seda meelt, et täiskasvanud inimese epilepsia tõenäosus kasvab koos vanusega. Suurbritannia arstidelt patsiendile suunatud portaalis patient.info nendib dr Colin Tidy, et arvestades vananevat ühiskonda ja epilepsiadiagnoosi sagedust vanemas eas, on selles vanusegrupis epilepsiauuringuid üllatavalt vähe. „Õnneks on tendents nüüd muutumas ja teadlaste huvi vanemate patsientide vastu kasvamas,” märgib ta. Ka on Euroopa teadlaste kogukond suurendanud tähelepanu just eakamate probleemidele, muu hulgas epilepsia ennetamisele peatrauma järel ning geeniteaduse kaasamisele ravis, samuti ravi parandamisele hoogude vähendamise eesmärgil.

Eraldi uuringut epilepsia sageduse kohta Eesti vanemaealistel pole dr Haldre teada tehtud, kuid neuroloog Andre Õun tegi Eesti täiskasvanute seas kümmekond aastat tagasi uuringu, mille kohaselt on epilepsia esinemissagedus võrreldav teiste Euroopa riikidega ehk seda on umbes 0,53 protsendil elanikkonnast.

Lähedaste teadmised osutuvad asendamatuks

Põhjuse ja diagnoosi väljaselgitamisel on dr Haldre sõnul äärmiselt suur roll neil, kes vanemas eas inimest ümbritsevad. „Ega haige ise ei oskagi kirjeldada, mis täpselt epilepsiahoo ajal toimub,” põhjendab ta. Just seepärast peab doktor ülioluliseks patsiendi „kodutööd” enne arsti juurde tulekut ja seda, et epilepsiakahtlusega patsiendil on vastuvõtul kaasas keegi, kes on olnud hoogude tunnistajaks. „Tuleb pidada hoogude päevikut, kus on täpselt kirjas alguse ja lõpu kellaaeg, võimalikud põhjused, mis hoogu esile kutsusid, esimesed asjad, mis hoost märku andsid ja ka näiteks see, mis värvi oli patsiendi nägu,” kirjeldab dr Sulev Haldre.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadepilepsiahaiguslangetõbitervis
AUGUSTIKUINE AJAKIRI 60+
Viimased uudised
Ilmateade
Kuukiri 60+
ETV SAADE "PRILLITOOS"
VIKERRAADIO SAADE "PÄEVATEE"
Hüva nõuKõik
Top lood
MaaeluKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
TarbijaKõik
SportKõik
PostimeesKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE