/nginx/o/2015/05/04/4026733t1h8eb0.jpg)
Rahvusvahelisest SHARE uuringust selgub, et Eesti on Itaalia, Sloveenia ja Hispaania kõrval üks kõrgema vanemaealiste materiaalse tõrjutusega riike Euroopas.
Uuring: Eesti vanemaealistel on vähe põhjuseid rahuloluks
10. november 2015, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui SHARE riikide keskmine näitaja on 35,8%, siis Eestis on materiaalselt tõrjutud lausa 60% üle 50-aastaste leibkondadest. Vaid 20% sellistest leibkondadest ei esine finantsraskusi.
SHARE paneeluuringu viienda laine tulemusi tutvustavast kogumikust selgub, et sotsiaalne tõrjutus on eriti kõrge pikaajalist hooldusteenust vajavate vanemaealiste hulgas. Hooldusvajadusega inimesed saavad justkui kahekordse karistuse – neid iseloomustab suurem sotsiaalne tõrjutus, kuid ka suurem vajaduse katmatus. See tähendab, et poodide, arstide, apteekide ja pankade vähene kättesaadavus suurendab hooldusvajadust.
Sotsiaalne tõrjutus kasvab eaga
Riikides, kus pikaajaline hooldus on tagatud riiklikult (Taani, Rootsi, Holland), on hooldusvajaduse katmatuse tase madalaim. Lõuna- ja Ida-Euroopa maades ning Šveitsis, kus hooldusvajaduse tagamine lasub peamiselt perekondade õlul, suureneb vajaduse tõsidusega oluliselt nii informaalne hooldus kui ka katmata vajaduse osakaal.
Tõrjutust on suurendanud vaesus, mis on Lõuna- ja Ida-Euroopa riikides majandussurutise järel kasvanud, samuti süvendab tõrjutust vanuseline diskrimineerimine, mis on endiselt paljude riikide seadusandluses kinnistunud.
Vanemaealiste sotsiaalse tõrjutuse tase kasvab vanusega, olles kõrgeim 65-aastaste ja vanemate seas. Tšehhi, Itaalia ja Iisraeli järel on Eesti sotsiaalse tõrjutuse näitajate poolest neljandal kohal.
Eestis on SHARE riikidest madalaim eluga rahulolu tase. Tugevusena võib aga välja tuua hea haridustaseme – puuduliku lugemis- ja kirjaoskusega inimeste osakaal on Eestis SHARE riikidest madalaim ja see on takistanud sotsiaalse tõrjutuse taseme suurenemist.
Pikad ootejärjekorrad
Konkreetsetest probleemidest võib nimetada veel pikki arsti vastuvõtu ootejärjekordasid, inimeste vähest kaasatust kogukonda ning isoleeritust. Eesti juhib Euroopa negatiivset pingerida ka hambatervise näitajate osas, mis on oluline tervise- aga ka sotsiaalmajandusliku heaolu näitaja. Eestis on Euroopa 15 riigi võrdluses kõige madalam osakaal neid, kel on vanemas eas alles pärishambad.
SHARE Eesti teaduskoordinaatori ja Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhataja Luule Sakkeuse sõnul on tõrjutuse mõõtmine keeruline:
“Tegemist on hägusa, vastuolulise ja raskesti mõistetava nähtusega. Kui poliitikameetmeid soovitakse suunata inimeste heaolu ja elukvaliteedi parandamiseks, on oluline omada head andmestikku tõrjutuse kohta. Seda SHARE uuring pakubki.”
Kogumik “Vananemine Euroopas – kaasavama ühiskonna poliitikate toetamine” (Ageing in Europe – Supporting Policies for an Inclusive Society) keskendub materiaalse ja sotsiaalse tõrjutuse kaardistamisele 15 Euroopa riigis.