Laupäeval Tallinnas toimunud vähiravifondi „Kingitud elu“ korraldatud konverentsil „Pahategevus tõmbab rohkem kui heategevus. Kuidas muuta ühiskond omakasupüüdlikust kaasaelavaks?“ ütles Eesti tipponkoloog, doktor Hele Everaus, et kahjuks meditsiin ei arvesta soospetsiifikat ning täna ravime me haigeid kui kesksugu. Mehed haigestuvad aga vähki sagedamini kui naised.
„Kasvaja on meist kavalam – täna ei oska me kõiki vähirakke ravimitega hävitada,” märkis Hele Everaus. „Vähi tüvirakkude mitte hävitamine on nagu võilille maast ilma juureta välja tirimine – varsti on seal uus lill. Vajalik on süsteemne lähenemine – alates geenidest, valkudest, metabolismist. Tervikut on vaja osata näha koostegevuses. Vähk ei ole nimisõna, vähk on protsess, see töötab oma seaduspära järgi, erisuse määrab see keskkond, kus vähk on.”
„Poliitikud peaksid tekitama keskkonna, mis nõuaks muutusi,” sõnas parim noorteadlane, geneetik Lili Milani. „Et meditsiin oleks tõeliselt ennustav, peame pöörduma geenidesse – seal on kohe näha, millist infot inimene kannab.“
Hetkel võtab ühe inimese DNA järjestamine kaks päeva ja maksab umbes 1000 dollarit. Kui DNA järjestamise protsess ka Eestis käima saada, tooks see tema sõnul kaasa palju edulugusid.
„Geenivaramu peab oluliseks, et informatsioon DNA-analüüsi kohta läheks inimesele tagasi läbi perearsti ja nõustamise. See peaks liikuma õiget teed pidi inimesteni, mitte vaid nendele, kellel on raha,“ sõnas ta.
„Geneetilise riski määramine on oluline osa personaalmeditsiinis. See tõuseb vanusega, kehakaaluga, ebatervisliku elustiiliga. Suur osa on mõistmisel – inimesele on vaja seletada, milline tegevus tema tervist mõjutab.” rääkis Lili Milani. „Riski määramine teeks võimalikuks kõrge geneetilise riskiga isikuid kutsuda sõeluuringutele varasemas eas ning madalama riskiga isikuid kõrgemas eas.“
„Kas tervishoiusüsteem tahab tagata vähihaigetele multidistsiplinaarset ravi?” lisas Hele Everaus. „Arvan, et küsimus ongi tahtmises. Hetkel ei käi raha haigega kaasas, vaid lepingutega sinna, kuhu määratakse.”