Patsiendid "mõõka neelamas" enam ei käi

Tapa haiglas ja Tartu linna polikliinikus tegutsev gastroenteroloog Aivar Kuusik on gastroskoopilist uuringut ehk endoskoopiat ehk maouuringut teinud juba ligi 25 aastat, päevas kolm-­neli protseduuri – kokku kindlasti üle kümne tuhande uuringu.

Seejuures meenub talle nende aastate jooksul vaid kümmekond juhtumit, kui uuring on ebaõnnestunud, enamasti on patsient palunud protseduuri katkestada liigse ebamugavustunde tõttu.

Terminit patsient juba tunneb

„Uued aparaadid on oluliselt paremini patsiendile talutavad oma hea elastsuse tõttu,” lausus doktor ja kiitis patsiente, kelle teadlikkus meditsiiniterminitest on seejuures oluliselt paranenud. Rahvakeeli „mõõga neelamiseks“ protseduuri enam ei kutsuta. „Patsiendid nimetavad uuringut järjest sagedamini õigesti endoskoopiaks.“

Et paljud tema patsientidest on selle uuringuga varem kokku puutunud, teatakse juba, millega tegu.

Gastroskoopia on Eestis hästi kättesaadav uuring ja doktor Kuusiku hinnangul on vajadus selle uuringu järele juba pikemat aega stabiilselt samal tasemel püsinud. Peamine põhjus, miks uuringule jõutakse, on niinimetatud haiguskartus ja soov saada kindlustunne.

Haiguste esinemine pole dr Kuusiku praktikale tuginedes oluliselt sagenenud, pigem tuleb järjest enam ette funktsionaalseid häireid selliste tüüpiliste kaebustega, nagu kõrvetised, mao­refluks ja maovalu (ülakõhu roidekolmnurga vaevus, mida nimetatakse ka päikesepõimiku vaevuseks).

„Need kaebused on tüüpiliselt seotud ülekaalu ja muude söömishäiretega. Süüdi on loomulikult meie elustiil. Väga tihti on vaja seletada, miks ei tööta „minu” maoklapp, mis laseb maosisu ja ­sekreeti tagasi,” kõneles gastroenteroloog Aivar Kuusik.

Seletus on sellisel juhul üsna lihtne – tegu on söögitoru ja mao vahelise rõhuklapiga, mis peabki ülerõhu korral avanema. Maost tagasivool on selgelt normaalne nähtus, aga meil tuleb sellest õppida ja osata seda vältida. Ravimi järele haaramine moonutab vaid tegelikku olukorda ja teeb sageli niinimetatud karuteene.

Gastroskoopia uuringule suunab perearst või eriarst saatekirjaga, sellisel juhul on uuring patsiendile tasuta.

Kindlustunde saamiseks kontrolli

Samas ütles Kuusik, et sagenenud on need juhud, kui patsient soovib teadlikult tasulist kontrolli profülaktika eesmärgil, näiteks riskiealisena (vanuses 50–­60 eluaastat). Tasulise uuringu korral tuleb välja käia umbes 50 eurot.

Uuringule pääsemiseks on järjekorrad olenevalt haiglast erinevad, aga reeglina on ootejärjekorra pikkuseks umbes kuu, seejuures peab aga patsiendile olema tagatud erakorraline abi verejooksu kahtluse korral.

Endoskoopilisest vähi­profülaktikast rääkides, saab näiteks Tapa haigla riskiealisele patsiendile pakkuda võimalust jämesoole- ning mao­uuringuks juba samal päeval sedatsiooni abil (anesteesias koos rahustiga).

Gastroskoopiauuringul on alati ka oma riskid, millega tuleb arvestada. Peab järgima näidustusi, vältima tarbetut uuringut, mitte võtma liigseid riske. „Reeglina väldime noorte uurimist ja kõrge haiguskoormusega patsientide traumeerimist,” tõi Kuusik näiteid.

MÕISTE

Maouuringut nimetatakse arstlikes terminites ösofago­gastro­duodenoskoopiaks ehk söögitoru, mao ja kaksteistsõrmiku (peensoole algosa) endoskoopiaks. Lühendatult siis gastroskoopiaks.