Kinosõber soovitab: Mida ei karda kuulus helilooja Arvo Pärt kaotada?

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvo Pärt.
Arvo Pärt. Foto: Erakogu

2. septembril kell 12 on Sõprusesse taas oodatud seeniorid, algab seenioride sõbraseanss. Linastub Dorian Supini film „Arvo Pärt – isegi kui ma kõik kaotan.“

Arvo Pärt on palju aastaid päevikut pidanud, mida ta ise töövihikuteks nimetab.

Nendesse töövihikutesse on ta kõrvuti tööga muusikaliste tekstide kallal kümnete aastate vältel üles kirjutanud oma mõtisklusi, kurvastusi, rõõme, leide, avastusi, muresid, üleelamisi – kõike seda, mida võib nimetada kunstniku siseeluks.

Filmis tõlgitseb Arvo Pärt neid vihikumärkmeid koos Immo Mihkelsoniga. See on kütkestav ja huvitav tegevus. Igast märkmest saab ajend mõtiskluseks, meenutuseks, avastuseks. Näeme inimest, kes oma teed otsib. Ja me mõistame, et see tee on ahtake.

Filmis on kasutatud palju niinimetatud koduvideoid. Arvo Pärt on heasüdamlik ja töökas, heatujuline ja hooliv inimene, helilooja, abikaasa, isa, vanaisa.

„Isegi kui ma kõik kaotan …,“ kirjutas Arvo Pärt ühte oma vihikutest. Millest ta räägib? Kas see tähendab, et sellel „kõigel“ pole tema jaoks enam mingit väärtust?

Kas see tähendab, et leidub midagi hoopis muud, mingi aare, mille eest võib selle „kõige“ ära anda?

Mis aare see niisugune on?

Sellest film räägibki.

Pileti seenioride sõbraseansil maksab 2.50.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles