Iga inimene saab sündides kaasa väikese punakaspruuni liblika oma kaelal. Saage tuttavaks – see on kilpnääre, mis hoolitseb organismi arengu ja ainevahetuse eest.
Inimese keha hoiab töös punakaspruun liblikas
31. juuli 2015, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõri juures asuvale 10–40 grammi kaaluvale kilpnäärmele annavad värvuse selles rikkalikult peituvad veresooned. Samuti läbivad seda närvilõpmed, mis määravad, millisena kõlab inimese hääl.
Veebiportaal health.com kirjutab, et kilpnääret peaksid laskma aeg-ajalt kontrollida kõik üle 35aastased naised, sest sel punakaspruunil liblikal on meie keha üle suur kontroll. „Kilpnäärmehaiguse risk suureneb pärast 35. eluaastat mõningate hinnangute kohaselt kuni 30 protsenti,” kirjutab terviseportaal.
Viljandis asuva Maramaa Erakliiniku endokrinoloog Irina Kalits soovitab kilpnääret kontrollida kindlasti enne 50. eluaastat. Eriti neil, kel on pere naisliinis esinenud kilpnäärmehaigusi. „Üldiselt on kilpnäärmeprobleeme naistel rohkem,” teab ta.
Dr Kalits seletab seda paljudel eestlastel esineva joodivaegusega. „Joodipuudust on kõikide maakondade inimestel, sest igapäevasest toidust ja joogist saavad nad kätte mitte rohkem kui 100 gammat päevas, aga peaksid saama 150 gammat,” täpsustab ta.
Tallinnas Laagris elav 52aastane Maimu on elu jooksul harva haige olnud. Neli aastat tagasi sai ta aga endale kaaslase, millega peab nüüd iga päev arvestama. Alguses panid tema ja perearst väsimuse ja külmatunde varase üleminekuea süüks. Perearst kahtlustas isegi depressiooni, aga sellega ei tahtnud Maimu hinges leppida – tal oli parasjagu puhkus ning esiklapselapse sünd pakkus rõõmu rohkem kui igapäevaelu stressi.
