Eesti arstiteadlase ja nefroloogi Mai Rosenbergi sõnul kulgevad neeruhaigused varjatult ja väga paljud inimesed ei ole oma neerude funktsioonist teadlikud.
Krooniline neeruhaigus progresseerub vaikselt
9. juuli 2015, 21:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krooniline neeruhaigus on vaikselt progresseeruv haigus, ei põhjusta sageli palju vaevusi ja areneb pikkamööda. „Samal ajal meie endi vananemisega kaasneb muidugi lisaks ka neerude vananemine,“ selgitab dr Rosenberg.
Kroonilise neeruhaigusega haigeid esineb elanikkonna hulgas palju rohkem kui arvatakse: statistika järgi keskmiselt ligikaudu igal 10. inimesel esineb erineva raskuskategooria tasemel neerukahjustust. Kesk- ja vanemaealiste hulgas esineb neeruhaigust aga sagedamini kui noortel.
Peale 40. eluaastat alaneb neerufunktsioon ligikaudu 1 protsent aastas ja juba üle 65 aasta vanustel inimestel esineb kroonilist neeruhaigust palju sagedamini: igal neljandal naisel ja igal viiendal mehel!
Kas sa kuulud riskirühma?
Selleks, kas sa kuulud kroonilise neeruhaiguse tekke riskirühma, tasub vastata küsimustele:
- Kas Sul on kõrge vererõhk?
- Kas Sul on suhkurtõbi?
- Kas Su perekonnas on olnud neeruhaigusi?
- Kas Sa oled ülekaaluline?
- Kas Sa suitsetad?
- Kas Sa oled üle 50 aasta vana?
Kui vastad jaatavalt vähemalt ühele küsimusele, siis pöördu arsti poole, tee uriinianalüüs ja küsi kas neerufunktsioon on korras. Vajadusel konsulteeri neeruarstiga.
Nefroloogi ambulatoorsele vastuvõtule tulekuks on vajalik perearsti saatekiri.
Nefroloogide ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad Eesti erinevates linnades sagedusega 1–2 korda kuus: Pärnus, Valgas, Võrus, Põlvas, Jõgeval, Jõhvis, Narvas ja Haapsalus.
Nefroloogide ambulatoorne vastuvõtt kõigis kolmes Eesti neerukeskuses on igal nädalapäeval ja etteregistreerida saab telefoni teel või internetis:
Lääne Tallinna Keskhaigla:
Meremeeeste Tervisekeskuse korpuse III korrus Paldiski mnt. 68A.
Registratuuri telefon: 1314.
Tartu Ülikooli Kliinikum:
Sisekliinik, ambulatoorne osakond Puusepa 1A, III korrus.
Registratuuri telefon: 7319100.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla:
Nefroloogiakeskus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe Korpuses Sütiste tee 19
Registratuuri telefon: 6171049.
Eestigi tähistab rahvusvahelist neerupäeva
Kroonilisele neeruhaigusele ja selle tüsistustele tähelepanu pööramiseks tähistatakse alates 2006. aastast iga aasta märtsikuu teisel neljapäeval rahvusvahelist neerupäeva. Põhjuseks see, et neeruhaigused kulgevad varjatult ja väga paljud inimesed ei ole teadlikud oma neerude funktsioonist.
Idee sellise päeva korraldamiseks pärineb rahvusvahelistelt organisatsioonidelt International Society of Nephrology – ISN ja International Federation of Kidney Foundations – IFKF: www.worldkidneyday.org
Rahvusvahelisel neerupäeval korraldatakse üle maailma erinevates riikides üritusi ja ettevõtmisi, mis on pühendatud kroonilise neeruhaiguse ennetamisele. Eesti Nefroloogide Selts on korraldanud ka igal aastal mitmeid üritusi nii elanikele kui ka eriarstidele. On viidud läbi patsientide ja nefroloogide ühiskonverentse koos teiste erialaseltsidega: perearstidega Tartus ja Tallinnas ning taastusarstidega. Nefroloogid on Eesti kolmes neerukeskuses Lääne Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas rahvusvahelisel neerupäeval haigete küsimustele vastanud.
Rahvusvahelise neerupäeva missioon on neerude osatähtsuse teadvustamine meie üldises tervislikus seisundis ja neeruhaiguse esinemissageduse ning sellega kaasnevate terviseprobleemide mõju vähendamine. Paljudes maades läbi viidud uuringud on näidatud, et erineva raskuskategooria tasemel neerukahjustust esineb 10–15 protsendil elanikest. Neeruhaiguse varajane avastamine on oluline ja seda saab teha lihtsa uriinianalüüsi tegemisega.
2014. aasta rahvusvahelise neerupäeva fookuses oli krooniline neeruhaigus ja vananemine, 2015. aastal kõlas lause „Neerutervis kõigile!“
Neerude ehitus
Inimese neerud on oakujulised organid, kus ühe neeru pikimõõt on umbes 12 cm, suuruselt on neer võrreldav meherusika suurusega.
Neerud paiknevad selja keskel mõlemal pool ribide all.
Neerud koosnevad koore- ja säsiosast. Kooreosas paiknevad väikesed kapillaarpõimikud ehk glomeerulid, kus toimub üleliigse vee ja ainevahetuse jääkainete filtratsioon ja uriini teke. Glomeeruleid on ühes neerus umbes miljon. Uriin suubub neerutorukestesse, edasi neeruvaagnasse ja kusepõide.
Allikas: www.nefro.ee