Koduabiline, röntgenuuring ja keeruline leppimisprotsess

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirja 60+ juulikuu number
Ajakirja 60+ juulikuu number Foto: 60+

Ajakirjale 60+ kirjutas 55aastane mees Tallinnast, kes oli oma mõtetega elu teelahkmele jõudnud. Ta oli oma laste ja lastelastega tülli läinud ja nüüd ei oska ega suuda ta andeks anda ega andeks paluda. Tegelikult ei taha ta neid kaotada. Mees tahtis teada, kuidas saaks neile andeks anda. Psühhoterapeut Alexander Kotchubei harutabki ajakirja 60+ juulinumbris andeksandmise pika ja keerulise hingeprotsessi ükshaaval lahti ning annab nõu, kuidas oluliste ja lähedaste inimestega taas lepitust leida.

Kui kodused majapidamistööd hakkavad üle jõu käima ning sugulaste-tuttavate seast pole abi loota, on üks väljapääs abiline palgata. Isegi kui teil leidub selleks raha, siis selgub, et tegemist pole lihtsa ülesandega. Ajakiri 60+ rääkis pensionärist naisega, kes kahe kodu koristamisega penisonilisa teenib ja uuris, kuidas endale koju või tallu abilist leida.

Kui me läheme oma tervisemurega perearsti juurde, siis saadab arst meid küll röntgenisse, ultrahelisse, kompuutertomograafiat või koguni moodsat läbivalgustusröntgenit tegema. Tänapäeva meditsiin kasutabki inimkehas toimuva visualiseerimiseks kompuuteruuringuid. Tervist tuleb säästa ja seetõttu arst patsienti iga aparaadi alla kergekäeliselt ei saada. Ajakiri 60+ uuris, milliseid haigusi milliste aparaatidega diagnoositakse ja missuguseid ettevalmistusi peab erinevatele uuringutele minemiseks tegema. Teada saab ka seda, kui kallis üks või teine uuring Haigekassa hinnakirja järgi on, kas mõnega neist saab ka ise omal käel oma tervist uurida lasta ning mis see siis maksma läheb. Ajakirjale 60+ jagasid lahkelt informatsiooni Lääne-Tallinna Keskhaigla radioloogiaosakonna juhataja Eve Toomik ja Rakvere haigla radioloog Katre Samolberg-Pariis.

Ortopeed Eero Lepasalu on töötanud Norra ja Rootsi haiglates 13 aastat. Praegu töötab ta osalise tööajaga Värmlandi keskhaiglas Rootsis. Ta kinnitab, et Eestis tehtavate liigeseoperatsioonide tulemus ei erine Põhjamaade omadest mingil moel, tulemus ja operatsiooniks kasutatavad vahendid on samad, ka proteesid pärinevad samadelt firmadelt. Dr Eero Lepasalu oli nõus ajakirja 60+ juulinumbris võrdlema Eesti ja Põhjamaade ravisüsteeme ning patsientide eelistusi.

Oleme väga õnnelikud inimesed, sest selles maailmanurgas, kus elame, on piisavalt puhast vett. Maailmas haigestub igal aastal saastatud vee tõttu 2,5 miljonit last. Neile lisandub veel miljoneid igas vanuses inimesi, kes on veest mõne nakkushaiguse saanud. 60+ juulinumbris kirjutab toitumisteadlane Mai Maser, kui palju peaks seenior vett jooma, millist vett poest saab, mis vahe on gaasiga ja gaasita veel ja kas karastusjooki ning energiajooki võib juua.

Kartul on eestlase põhitoit ja kindlasti on tuntud mugulad paljude lugejate igapäevane söök. Iga päev üht ja sama süües kuluks aga ära mõni idee, kuidas kartuli ühetaolisele näole uusi ilmeid anda. Kokaraamatute autor Sille Varblane kirjutabki ajakirja 60+ juulinumbris, kuidas kartulist kõhu hästi ja maitsvalt täis saab. Muidugi annab ta ka rohkesti erinevaid retsepte.

Benu Tõrva keskapteegi juhataja Virge Sokk kirjutab ajakirja 60+ juulinumbris sellest, mida tuleks pista suvisesse reisiapteeki.

Ajakirjas on ka uus doktor Haldja lugu. Doktor Haldja Kääri elas Tartus Tähtvere pargi ääres. Ta oli aastatel 1952–1977 Tartu Lastehaigla peaarst. Kui Haldja oli juba pensionil, jätkas ta väikest viisi ikka oma tohtriametit. Seekord tuleb sellest, kuidas ravida lapse põlvemarrastust. Loo on kirja pannud kirjanik Juhani Püttsepp, kes kasutas üleskirjutusi jutuajamisest doktor Kääriga ja samuti arsti üleskirjutusi ehk arhiivi.

Ajakirjast ei puudu ka kolumn, hüva nõu lehekülg, kus Tea Raidsalu jagab seekord nippe, kuidas sibula koorimise ja hakkimisega ilma nututa toime tulla, pakume ka juriidilisi nõuandeid ja nagu alati, leiab lugeja ajakirjast ka suure ristsõna.

Kellele ei tule 60+ maakonnalehega postkasti või see, kes pole ajakirja endale veel tellida jõudnud, saab selle osta hinnaga 2,50 ka suurematest kauplusekettidest (A&O, Comarket, Konsum, Maksimarket, Maxima, Prisma, Rimi, Selver, Säästumarket, Stockmann), R-kioski müügikohtadest, Statoili tanklatest ja muudest ajakirjanduse müügikohtadest üle Eesti.

Tellimishind on praegu veel aastaks 17 eurot 12 numbri eest. Kuu kaupa tellides on kokkuhoid 7 eurot ja poest ostmisega võrreldes lausa 13 eurot.

Mõnusaid hetki ajakirja 60+ seltsis!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles