Tartu vanameeste klubi arvates tuleks luua meesteklubide liit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meesteklubide kokkutulek Lagedil.
Eesti meesteklubide kokkutulek Lagedil. Foto: Tarmo Kerstna

Lagedil kokku saanud seeniormehed arvasid vanameeste kokkutulekul, et riigi eakaid mehi võiks esindada meesteklubide liit, kes võtaks oma hooleks ka järgmiste ühiste sündmuste korraldamise.

Tartu mehed korraldasid üleriigilise kolmanda vanameeste kokkutuleku sellel aastal Lagedil Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis. Lagedile tulid meesteklubide liikmed lisaks Tartumaa Haaslava meesteklubile ka mitmest Tallinna klubist – Nõmme Vanameeste Klubist, Haabersti 65+ klubist, Kristiine Väärikate Meeste klubist, Viimsi Meesteklubist Rannamees ja Viimsi Boulinguklubist. Kokkutulekule sõitsid ka Kehtna valla Seakõrva Ordu Klubi, Hiiumaa Pühalepa Vanameeste Klubi ja Viljandi Vanaisade Klubi mehed, kokku 134 meest.

Päev algas Eesti lipu heiskamise ja hümni laulmisega. Kokkutuleku lipu heiskamise au said kolm väärikat meest – Nõmme klubilane Kalev Rannala, Viljandi klubiline Voldemar Tasa ja Einar Kuusik Tartu klubist. Vabadusmonumendi juures süütasid tule Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi asutaja Johannes Tõrs ja Tartu klubi president Kalev Jahnson.

Kõik kohaletulnud olid vabadusvõitluse muuseumis esimest korda. Meesteklubi esindusi võõrustas muuseumi asutaja, ülesehitaja ja omanik Johannes Tõrs.

Johannes Tõrs on tohutu organiseerimisvõimega, huvitava elulooga ja mitmekülgsete võimetega mees. Ilmselt muutub kõik „ kullaks”, millele ta käe külge paneb. Tehtud on tohutult ja plaanid edaspidisekski on suured.

Muuseum on selge kontseptsiooniga, tegemist on eelkõige relvamuuseumiga, millel on isamaaline sisu. Lagedi muuesum on ennekõike seotud riigi varasema iseseisvusvõitlusega, kuid annab ülevaate ka Eesti merekoolidest ja merehariduse arengust.

Erilist huvi pakkusid seeniormeestele kunagise NSV Liidu sõjaväe raskerelvad ja militaartehnika. Kogus on ka USA abi näol NSV Liidule antud tehnika näol ehk sealsed kuulsad autod. Ilma selleta ei oleks NSVL võitjaks tulnud.

Teatavasti palus esimese abina Stalin okastraati saata, teadagi milleks. Militaarabi täis konvoilaevu läks palju ka põhja, kuid enamus jõudis siiski kohale.

Erihuvi pakkus meestele sõjaaegne eritehnika: soomukid, 76millimeetrine tankitõrje kahur, õhutõrje automaatkahur, suured kobakad luuresoomukid, mis on võimelised ka ujuma ja rasketes tingimustes tegutsema. Võisime näha NSV Liidu esimest tiibraketti. Pilku köitis hiiglaslik prožektor, mida kasutati vaenlaste pimestamiseks Berliini operatsiooni ajal. Sel ajal olevat prožektorid ründelõigus paigaldatud iga 3–5 meetri järel ja kaitsjad olid pimestatud. Hiljem kasutati neid Eestimaa randadel. Nii mõnigi mäletab neid prožektoreid näiteks Võsu rannalt, kui peale kella 22te oli randa minek keelatud ja helgiheitjad sähvisid iga väikese intervalli tagant.

Suure huviga vaatasid seeniormehed ka tanki T-34, mis olevat olnud NSVLi parim tank ja mida hindasid kõrgelt ka sakslased. Aga kõikvõimsad polnud nemadki.

Kui Johannes Tõrs ise tankiluugist T-34 sisse puges, soomusmasin mürisema  ja tagatipuks ka liikuma hakkas, oli uudistajaid ja fotografeerijaid hulgi.

Mõned mehed julgesid ise ka tanki sisse minna ja tankisõidu kaasa teha ning sõjamasina soomust tunnetada.

Ühe eksponaadi juurest teise juurde kõndides tuled paratamatult mõttele, et kõik riigid viskavad kahjuks osa oma rahvuslikust „rikkusest“ vette. NSV Liit olevat koguni 70 protsenti SKTst relvastusele kulutanud, muidugi varjatud kujul.

Arvasime, et Johannes Tõrsi loodud ajaloomaailma peaksid külastama ka kõik koolilapsed ja noored mehed, et teadmisi ajaloost ja isamaast täiendada.

Lisaks muuseumiga tutvumisele võtsid Eesti seeniormehed mõõtu ka sportlikus tegevuses. Noole täpsusvisetes proovis oma osavust 37 meest. Kolmeliikmelisi petankivõistkondi osales 7.

Nooleviske võitis Kalev Hirmat ja teiseks jäi Rein Vahter Tartu klubist, kolmanda koha sai Hanno Puust Viimsi Rannamehe Klubist.

Petankis oli osavaim Tartu klubi, teiseks jäi Haabersti ja kolmandaks Kristiine klubi. Kõik parimadsaid mälestusmedalid.

Söödi maitsvat sõdurisuppi, kõlasid ühislaulud pillihelide saatel. Muusikalise etteaste tegid Haaslava ja Kehtna valla Seakõrva Ordu Klubi.

Eelmisel kahel aastal said meesteklubid kokku Viljandis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles