Fakt – ka eesti mehel on veenilaiendid ehk varikoos. Mida teeb eesti mees, kui avastab jalalt väljavõluva pehme mügariku? Loomulikult ignoreerib seda! Parimatel päevadel paneb jalad kõrgemale (siis ei ole tavaliselt näha) või siis lihtsalt ei vaata oma säärele. Õnneks on Eestis lubatud olla veel karvaste jalgadega mees!
Kahjuks ei lase haigus ennast igavesti ignoreerida! Heal juhul on eesti mehe kõrval tähelepanelik eesti naine, kes on mures oma mehe tervise pärast. Kuna tõeline eesti mees ei armasta arsti juures käimist, vaid ootab, et kõik haigused lähevad üle nagu tavaline nohu, siis sõltub meie mehe tervis eelkõige kaaslase tähelepanelikkusest.
Ja ka siis ei murdu eesti mees, mingi naljavarikoosi tõttu arsti juurde näitama, või veel hullem korrigeerima, ei lähe! Nii saabki eesti mees vanemaks, enamus juhtudel ka üldiselt haigemaks ning kõikide haiguste summana tekib säärele mõnest suvalisest kriimustusest naha defekt ehk haavand. Kui varem on iga vill näiteks kannal kiirelt ära paranenud, siis seekord on teisiti! Kuigi kõik määrded ja plaastrid on koju toodud, nii et kapp on nagu apteegilett, ei taha haavand kinni kasvada. Ja nüüd on eesti mees nõus tulema arsti juurde ning on šokeeritud uudisest, et ta on võib-olla tulnud liiga hilja – ilusat „soorebase säärejooksu“ tagasi enam ei saa.
Kallis eesti mees, ära passi liiga kaua kodus! Veenilaiendid ei lähe mõttejõul ära, samuti ei saa mediteerides seda haigust kontrolli alla võtta. Mine parem näita ennast arstile!
Juba teist aastat juunis korraldatakse Eestis vabatahtlikku kampaaniat „Märka meest!“. Kampaania eesmärgiks on tõsta meeste terviseteadlikkust.