Urineerimishäire käib meheks olemise juurde

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeste tualett..
Meeste tualett.. Foto: Caro / Scanpix.

Märka meest! meestekuu põhiteema on sel aastal healoomuline eesnäärme suurenemine ja sellealane teadlikkus.

Märka meest! on vabatahtlik kampaania, mis toimub juunikuus juba teist aastat ja mille eesmärk on tõsta meeste terviseteadlikkust.

Kampaania kodulehel www.meestekuu.ee saab teha urineerimishäirete testi (ipss.meestekuu.ee), mis on juba väga populaarseks osutunud.

Urineerimishäire puudutab paljusid mehi ja käib meheks olemise juurde. Enam kui pooled üle 50aastastest meestest kaebavad kusemishäirete üle, mis on tingitud eesnäärme healoomulisest suurenemisest. Urineerimishäirete esinemissagedus hakkab kasvama üle 35aastastel meestel ja see trend on jätkuv vanemas eas.

Levinud kaebused, mis meest häirivad, on öine urineerimine, nõrgenenud uriinijuga, raskenenud urineerimise alustamine ja pakitsus alakõhus. Probleemide tekkepõhjused on väga erinevad. Siiski, peamised teadaolevad riskifaktorid on vanus, hormonaalsed muutused, ülekaal ning varasemad suguteede põletikud.

Mehed saavad urineerimishäirete testi teha nüüd internetis. Eesnäärme healoomulise suurenemisega seotud kusemishäirete hindamiseks on välja töötatud spetsiaalne IPSS küsimustik. See on kõige olulisem uuring healoomulise eesnäärme suurenemise diagnoosimisel ja eriti ravivalikute tegemisel.

Seda testi on mugav teha arvutis või nutiseadmes. Testi tulemusest võib informeerida oma perearsti või pereõde, kes oskab anda edasised soovitused urineerimishäirete leevendamiseks. Ühtlasi saab kodulehelt esmase ülevaate haiguse ja selle ravi kohta.

Et teema on aktuaalne, näitab seegi, et lühikese aja jooksul (test on avalik olnud kaks nädalat) on seda lahendatud juba juba ligi tuhat korda. Meestel, kellel urineerimisega seotud kaebused puuduvad, soovitavad arstid eesnääret alates viiekümnendast eluaastast kontrollida vähemalt üks kord aastas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles