Viimase aasta jooksul on oma terviseprobleemidega arsti juurde pöördunud 81 protsenti elanikest, selgub TNS Emori uuringust.
Viimase aasta jooksul on arsti juurde pöördunud 81 protsenti elanikest
5. juuni 2015, 15:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige enam ehk 68 protsenti elanikest on viimase aasta jooksul käinud perearsti juures. Umbes pool elanikest on aasta jooksul külastanud ka eriarsti.
Hambaarsti juures on käinud 41 protsenti ja pereõe iseseisval vastuvõtul 18 protsenti, sama palju on ka neid, kes on sattunud erakorralise meditsiini osakonda. Haiglaravil on viibinud 10 protsenti ja päevaravil 6 protsenti elanikest. Kiirabi on kutsunud 8 protsenti ja koduõe teenust hooldusraviks on saanud 0,2 protsenti elanikest. Mitte ühegi teenusega ei ole kokku puutunud 11 protsenti, mida on varasemast vähem.
Kõige enam on hiljutise kokkupuutega inimesi krooniliste haigete seas: pooled neist käisid arsti juures kuni kaks kuud tagasi ning aasta jooksul on neist arsti juures käinud 90 protsenti. Neist, kel pikaajalist terviseprobleemi pole, käis arsti juures kuni paar kuud tagasi 37 protsenti ning aasta jooksul 67 protsenti.
Viimase aasta jooksul arsti vastuvõtul käinuid on enam naiste hulgas, Põhja-Eesti ja Tallinna elanike seas. Veidi vähem on aasta jooksul arsti juures käinud mehed, 40–49aastased, maaelanikud ning Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti elanikud.
TNS Emori uuringu käigus küsitleti 1645 Eesti 15–74aastast elanikku. Küsitlustöö viidi läbi käesoleva aasta 11. veebruarist kuni 1. märtsini. Andmete kogumine toimus veebi- ja telefoniküsitluse meetodil. Põhiosa küsitlusest sihtrühmas 15–60 eluaastat toimus veebiküsitlusena, telefoniküsitlusena viidi uuring läbi 61–74aastaste elanike seas. Küsitlusele oli võimalik vastata nii eesti kui ka vene keeles.
Uuringu tellija on sotsiaalministeerium koostöös haigekassaga.