Eesti vanemaealine tunneb rohkem, kui arst suudab mõõta

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstiteadlane Kai Saks.
Arstiteadlane Kai Saks. Foto: ERR

Euroopa vanemaealiste heaolu ja tervisenäitajad luubi alla võtnud uuringust SHARE koorus välja, et Eesti vanemaealised on oma tervise osas skeptilised ja tervisenäitajate poolest Euroopas viimaste hulgas. Arstiteadlane Kai Saks rääkis saates „Terevisioon“, et kuna tervis on enesehinnanguga tugevalt seotud, aitaks olukorda parandada seeniorite kõrgem väärtustamine.

Uuringus märgiti, et Eesti vanemaealised on oma tervise osas küllaltki skeptilised, kuigi mõõdetud tervisenäitajad ise kõik nii kehvad pole. „Kui vaadata, mis prognoosib inimese eluiga ja tema tervist tulevikus kõige paremini, siis üks paremaid näitajaid on inimese enesehinnang oma tervisele. Ehk siis inimene tunneb tõenäoliselt rohkem, kui me saame näitudega mõõta,“ selgitas Saks saates „Terevisioon“.

Seda eriti juhul, kui vaadeldakse vaid kolme-nelja näitajat. Inimese enda hinnangu õigsust kinnitab arsti sõnul fakt, et eestlaste eluiga jääb mitmetele teistele Euroopa riikidele 5–10 aastaga alla „Meil on väga palju südamehaigusi, suhkurtõbe, liigesehaigusi. Kõige suurem probleem on haiguste paljusus ühel inimesel,“ loetles Saks Eesti vanemaealiste probleeme. Seetõttu ei pruugi tema sõnul ka üksikud näidud nende toimetuleku kohta väga selget ülevaadet anda.

Arsti hinnangul näitab uuring kätte ka võimaliku tee, mille kaudu annaks vanemaealiste olukorda kiiremini parandada. Eestis on uuringus käsitletud riikidest kõige rohkem inimesi, kes vajavad abi, kuid kelle vastavad vajadused on rahuldamata. Samal ajal on meie vanemaealistel üksildusega probleeme. „Ma arvan, et peaksime eeskätt pöörama tähelepanu inimestele, kes abi vajavad. Nende emotsionaalsed vajadused on väga sageli rahuldamata jäetud,“ mõtiskles Saks.

„Kui vererõhk ja veresuhkur on kontrolli all, siis on üksilduse ja inimese haigestumise ning ka eluea vahel sageli tihe seos. Meil peetakse üksildusmuret ja muudki tõenäoliselt liiga pehmeteks asjadeks, et nendega tegeleda, aga psühholoogiline aspekt mõjutab väga palju,“ lisas arst. Saksa sõnul kiputakse tihti unustama, et ka vanemaealised on täisväärtuslikud inimesed ja vajavad seltsielu ning toetavat sõna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles