/nginx/o/2015/04/07/3940379t1hf1de.jpg)
Kanamuna on väga tänuväärne toiduaine – sisaldab peaaegu kõiki eluks vajalikke vitamiine, on toitev ja suhteliselt odav. Munast saab väga kerge vaeva ning väikse ajakuluga sööki valmistada.
Kas pruuni koorega muna on parem kui valge?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muna sisaldab umbes 74 protsenti vett, 12 protsenti valke, 12 protsenti rasvu, ühe protsendi süsivesikuid ja ühe protsendi mineraalaineid. Kui munakollast ja -valget eraldi vaadata, siis rasva ja põhiosa vitamiine sisaldab munakollane. Munavalge rasva ei sisalda, munakollases seevastu on ligi 30 protsenti rasva. Munakollane on vitamiinirohke ja sisaldab neid rohkem kui teised loomsed toiduained.
Pruuni koorega muna ei ole suurema toiteväärtusega kui valge, samuti ei saa öelda, et heledama rebuga muna oleks toitainevaesem kui tumedam rebu. Munakollase värvi mõjutab kanade toit ja aastaaeg. Suvise muna rebus on rohkem A-vitamiini eelvitamiini karotinoidi. Tumedam rebuvärvus võib tuleneda ka looduslike värvainete – karotinoidide lisamisest kanade toidule.
Mune on seostatud kõrge kolesteroolitasemega. Muna sisaldab küll üksjagu kolesterooli, kuid selles on ka letsitiini, mis neutraliseerib ära halva kolesterooli. Seega ei pea normaalse tarbimise juures kolesteroolitõusu kartma, vaid mõelda võiks hoopis sellele, et munarebust saab kasulikke rasvas lahustuvaid vitamiine E, A ja D.
Poes on erisuguseid mune
Kui läheme kauplusse ja ostuvaliku kriteeriumiks on vaid hind, pole muna ostmine kuigi keeruline. Aga suuremas poes leiab nii hulgaliselt erineva nimetusega munasorte, et võtab silme eest kirjuks. Seal on tervisemunad, õrrekanade munad, talumunad, kollased munad, õnnelike kanade munad ja mis kõik veel. Mis neil siis vahet on?
