Mille järgi kujuneb ja millest oleneb inimese muusikamaitse, on igavikuline küsimus, millele on paljud vastust otsinud, aga ainuõiget pole leidnud. Miks mõnele meeldib disko, teisele rokkmuusika, kolmandale aga koorilaul? See, millist muusikat me naudime, ütleb psühholoogide meelest inimese kohta nii mõndagi.
Kolumnist Steve Harding on öelnud: „Ära muretse selle pärast, mida inimesed sinust arvavad, vaid muusika pärast, mida sa kuulad.” Šoti rakenduspsühholoogid esitasid küsimusi 36 000 inimesele üle maailma, et saada jälile, kas muusikamaitse ja isikuomadused on omavahel seotud. Tuli välja, et on, ja tugevasti. Näiteks selgus uuringust, et rokkmuusikat ja heavy metal’it kuulavad inimesed olevat loomingulised, laisad, kinnised, aga õrnad ja spontaansed, džässmuusika kuulajad seevastu on kõrge eneseväärikusega, loomingulised ja avatud inimesed. Klassikalise muusika austajaid iseloomustab uuringu kohaselt loomingulisus, introvertsus ja spontaansus. Ooperit nautivatele inimestele lisandub ka õrnus.
Muusikamaitse üle vaieldakse ja kakeldakse. Eriti inimese väljakujunemise aastatel. Võib juhtuda, et kaaslast hakatakse tema muusikamaitse tõttu tõrjumagi. Järelikult on muusika üks sotsiaalsuse tunnuseid, see kas tekitab konflikte või viib inimesi kokku.
Küsisin mitmelt noorelt ja vanemalt inimeselt, millist muusikat ta kuulab. Üks noor pensionär tunnistas, et tema maitse küündib Michael Jacksonist Enyani, Mozartist 80ndate Queenini, Tõnis Mäest Kõrsikuteni, aga disko, räpp, punk ja muud ekstreemsused jäägu teistele. Ta kuulab head muusikat, aga on paraku 1970–80ndates, oma noorusajas, kinni.
