Pikad ripsmed ajavad meile puru silma

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: www.sxc.hu

Ripsmetel on praktilises mõttes konkreetne optimaalne pikkus – ripsmed peaksid moodustama umbes ühe kolmandiku silma laiusest. Ameerika teadlased väidavad, et kui ripsmekarvad oleks sellest pikemad või lühemad, siis satuks meie silmadesse rohkem puru.

Sarnase pikkusega ripsmed on ka vähemalt 21 teisel imetajaliigil. Rahvusringhäälingu teadusportaal Novaator vahendab Georgia Tehnikaülikooli teadlase Guillermo Amadori ja tema kolleegide uuringut. Nad käisid kõigepealt New Yorgis asuva Ameerika loodusmuuseumi hoidlas ja mõõtsid seal säilitatavate loomatopiste ripsmekarvad hoolikalt üle. Selgus, et peaaegu kõigil uuritud loomaliikidel, sõltumata sellest, kui suured või väikesed nende silmad olid, oli ripsmete pikkus ikka umbes üks kolmandik silma laiusest. Ainsaks erandiks oli elevant, kelle ripsmed on harukordselt pikad.

Siis ehitasid teadlased enam kui poole meetri pikkuse tuuletunneli, meisterdasid valmis realistliku inimsilma mudeli koos vahetavate ripsmetega ja asusid uurima, mis juhtub erisuguste õhuvoolude ja eri pikkuste ripsmete puhul.

Selgus, et kui hakata väga lühikesi ripsmeid järk-järgult kasvatama, siis hakkavad need õhuvoolu rohkem pidurdama. Õhk voolab sarvkesta kohal aeglasemalt ja silmad püsivad paremini niisked. Kuid niiskus kaitseb silmi tolmu eest. Kui ripsmed said pikemaks kui kolmandik silma laiusest, siis hakkasid need õhuvoolu otse silma peale suunama, mistõttu aurustus niiskus sarvkestalt kiiremini ja niiskuse kaitsevõime tolmu eest vähenes.

Tulemustest võib järeldada, et pikkade kunstripsmete kandmine ei olegi silmadele hea. Kui inimesel mingil põhjusel aga ripsmed puuduvad, siis tasub tal kanda just loomuliku pikkusega kunstripsmeid. Amador ja kaasautorid kirjutavad uurimistööst ja selle järeldustest ajakirjas Londoni Kuningliku Seltsi ajakirjas Interface.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles