Sel kevadel on gripp võtnud nelja inimese elu

Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja- Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu haigla ja Ida-Viru Keskhaigla andmetel on alates jaanuari lõpust vajanud gripi tõttu intensiivravi 16 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist üks laps vanuses 10 aastat, ülejäänud vanuses 65 ja rohkem, vahendas BNS.

Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed haigused. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

E-Tervise sihtasutuse täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 266 patsienti, neist 39 protsenti olid vanemaealised, lapsi vanusrühmas 0–4 aastat oli hospitaliseeritute hulgas 27 protsenti, tööealiste vanuserühmas moodustas gripi tõttu haiglaravi vajanute osakaal 16,5 protsenti.

Veebruarikuu viimasel nädalal pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 6296 haigestunut, haigestunute üldarv vähenes kolm protsenti.

Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal, teatas terviseamet. Haigestumuse kasvu täheldati vaid Järvamaal ja Valgamaal, mujal haigestumus kas langes või püsis samal tasemel.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal langes gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal 13 protsendi võrra. Grippi haigestumine kasvas üksnes täiskasvanute seas, teistes vanusrühmades grippi haigestumine langes. Grippi haigestumuse intensiivsust võib endiselt hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris algas gripiviiruste osakaalu langus. Sellegipoolest on domineerivaks viiruseks veel gripiviirused, nende osakaal moodustab 68 protsenti muudest ringluses olevatest viirustest.

Laboratoorse kinnituse said 129 gripiviirust, neist 91 olid A- ja 38 B-gripiviirused.