Lätis on gripiepideemia, gripiviirust on tuvastatud ka mitmel pool Eestis. Linnamõisa Perearstikeskuse perearst Katrin Martinson ütles ETV saates „Terevisioon“, et gripi puhul on oluline teada ka seda, et haigusel on kõrge suremus, eriti just krooniliste haigete ja vanemate inimeste seas. „Kuigi gripp on raske haigus, millel on mitmeid tüvesid, aitab tervislik eluviis gripiga paremini toime tulla,“ on ta kindel.
Perearst rääkis „Terevisioonis“, et gripp algab tavaliselt kiire palavikutõusuga ja tugeva kogukehavaluga. „Lisaks valutavad lihased, luud, pea. Esineb rinnakutagust valusat köha. Ja üldiselt väga halb enesetunne. See tekib tavaliselt ruttu. Gripis saab olla kindel siis, kui viirusanalüüs on tehtud,“ lausus Martinson.
„See ei tähenda, et kõikidel haigetel peaks ilmtingimata viirusanalüüsi tegema ja neid esimesel haiguspäeval arsti juurde toimetama,“ ütles ta.
„Nagu me hästi teame, siis ülemiste hingamisteede viirushaigused on nakkavad haigused, parem on püsida kodus,“ lisas perearst.
Martinsoni sõnul tuleks arsti poole pöörduda siis, kui telefoni teel tehakse selgeks, kas patsient on gripihaige või tal on muu viirusinfektsioon ja ta ei vaja seetõttu gripiravi. Arst rääkis, et ülemiste hingamisteede viirushaigused on iseparanevad haigused, inimene vajaks lihtsalt puhkust ja palju vedelikke.
Gripp on aga tema sõnul tõsine haigus just haiguspuhangute suuruse tõttu, mida tõbi võib tekitada. „Gripi puhul on oluline, et sellel on kõrge suremus, eriti just krooniliste haigete ja vanemate inimeste juures. Ja on ka kõrge hospitaliseeritusega. Nii et see on ühiskonnale ka üsna tõsise kuluga haigus,“ selgitas ta.
„See eristabki grippi teistest ülemiste hingamisteede haigustest ja seetõttu on gripi vastu soovitatav vaktsineerimine. Gripi puhul on olemas ka spetsiifilised ravimid,“ sõnas perearst.
Martinson rääkis veel, et gripiviirusi on palju ning need on nutikad ja osavad. „Gripi vaktsineerimist kontrollib teraselt Maailma Terviseorganisatsioon WHO ja igal aastal pakutakse välja tüved, mis võiksid just parasjagu ringelda. Selle alusel tehakse igaks aastaks uus vaktsiin. Gripi vaktsineerimine ongi teemaks igal sügisel ja seda soovitatakse kord aastas teha,“ ütles perearst.
Martinsoni sõnul on praegu ringluses gripiviiruse tüved H1N1 ja H3N2 ning nendest viimane on suutnud muteeruda. Terviseameti andmetel on Lätis ringluses eespool nimetatud tüved ja ka moondunud H3N2 tüvi. „Terviseamet kinnitab, et selle moondunud tüvega haigestumisel on haiguspilt ohtlikum ja raskem ja see allub halvemini vaktsiini kaitsele.“
Martinsoni paarikümneaastase arstipraktika jooksul ei ole olnud juhust, kus gripi vastu vaktsineeritud inimene oleks grippi põdenud raske haiguspildiga. Küsimusele, mida lisaks vaktsineerimisele saab inimene veel ise gripi vältimiseks ära teha, vastas Martinson, et tuleks haigetest inimestest eemale hoida ja hoolikalt käsi pesta.
Samuti tuleb tema sõnul kasuks tervislik eluviis – värskes õhus viibimine ja tervislik toitumine. „Nii püsib keha võitlusvõimelisena ja saab kergemini hakkama ka viirusinfektsiooniga,“ lõpetas Martinson.