Onkoloog: ka täiesti tervislikku elu elades pole võimalik vähki haigestumist vältida

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Padrik.
Peeter Padrik. Foto: Sille Annuk / Postimees

Vähki haigestumiste arv Eestis kasvab. Onkoloog Peeter Padriku sõnul pole ka täiesti tervislikku elu elades võimalik seda haigust vältida, kuid mida me saame teha, on kasvaja avastada võimalikult vara, et seda ravima asuda.

Hille Tänavsuu Vähiravifondi „Kingitud elu“ heategevuskonverentsil „Heategija – riik või inimene?“ tõstatas Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor, onkoloog Peeter Padrik küsimuse, kuidas saaks rahas mõõdetamatu reaalne haigus ja elu solidaarse ravikindlustuspaketiga ühendada.

„Vähiravis kasutatakse kirurgilist ravi, kiiritust, ravimeid ning nende erinevaid kombinatsioone. Ravi eesmärk on haigus välja ravida ja kui see ei õnnestu, siis anda inimesele juurde nii palju hea kvaliteediga elu kui võimalik,“ rääkis dr Peeter Padrik.

„Suur pluss on see, et iga ravi finantseerib Eesti Haigekassa, kellel on selge metoodiline süsteem, kuidas uued meetodid ravis kasutusele võetakse,“ sõnas onkoloog. „Uue ravivõimaluse juures hinnatakse selle meditsiinilist tõenduspõhisust ning kulutõhusust. Tegemist on arvutusega, mis näitab, kui palju maksab uue meetodiga võidetud elu võrreldes vana meetodiga.“

Eesti Haigekassa arvutuste järgi on ühe võidetud eluaasta maksimaalne maksumus 42 000 eurot, kui ravi maksumus tõuseb üle selle, siis muutub see haigekassale küsitavaks.

Onkoloog tõi näitena melanoomi ravimi IPILIMUMAB, mis pikendab elulemust 6,4 kuult 10le kuule. „Ravi maksab keskmiselt 92 000 eurot aastas. Ühe ravimaasta möödudes on elus 46 protsenti patsientidest,kahe aasta pärast 24 protsenti haigetest,“ märkis dr Peeter Padrik. „Peaksime leidma lahenduse, kuidas omavahel ühendada reaalne haigus ja elu ning haigekassa rahas mõõdetavad eluaastad. Numbrite taga on inimeste elud ja lood, mida rahas mõõta ei saa. Selleks ongi fondid nagu Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“, “ lisas dr Padrik.

Konverentsil osales rida Eesti heategijaid, visionääre, ettevõtjaid, poliitikuid, arste, juhte, patsiente. Konverentsil võtsid sõna Toomas Paul, Jaak Aaviksoo, Maris Jesse, Hans H. Luik, Toivo Tänavsuu, dr Peeter Padrik ja Tanel Ross.

Sihtasutus Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“ (www.kingitudelu.ee) asutasid 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja ajakirjanik Toivo Tänavsuu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles