Haigekassa soovib eriarstiabi kättesaadavust parandada ning ühe ettepanekuna plaanitakse viia sisse saatekirja nõue ka nendel erialadel, kus seda praegu tarvis ei ole.
Edaspidi tuleb iga eriarsti vastuvõtule perearstilt saatekiri võtta
7. november 2014, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu pole vaja perearsti saatekirja näiteks trauma, silmahaiguse, tuberkuloosi, naha- või suguhaiguste puhul või juhul, kui vajatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi.
„Kuigi tuberkuloosiga patsient võib pöörduda kopsuarstile otse, on tõepoolest väide, et kopsuarstile pääseb ilma saatekirjata kõigile tuberkuloosi mitte põdevatele inimestele eksitav,“ selgitas 60+ lugeja palvel Haigekassa avalike suhtete osakonna juhataja Katrin Romanenkov.
„Kõigi teiste kopsuvaevustega tuleb esmalt pöörduda siiski perearsti vastuvõtule, kes otsustab, kas ja millist erialaspetsialisti inimene vajab.“
Haigekassa asub arstidega läbi rääkima
Haigekassa kavatseb järgmise aasta jooksul kõigi eriarstidega läbi rääkida, millal saavad aidata perearstid ning millal peaks kasutama eriarsti abi, et eriarstiabi kättesaadavust parandada ning ühe ettepanekuna plaanitakse viia sisse saatekirja nõue ka kõigil neil juba loetletud erialadel, kus seda praegu tarvis ei ole.
Haigekassa loodab sedasi lühendada eriarstide järjekordi, see aga omakorda tõstab perearstide koormust. Lisaks on aga vaja tagada, et saatekirjad oleksid võimalikult sisukad ehk enne eriarstile suunamist oleksid tehtud kõik vajalikud uuringud.
Haigekassa selgitas, et praegu ei ole veel põhjust rääkida konkreetsetest uuendustest, sest võimalusi alles hakatakse arutama. Saatekirja nõude kehtestamise eesmärk on anda perearsti kaudu kiiremat abi neile, kelle terviseprobleem on lihtsam ning aidata kaasa ooteaegade lühendamisele neile patsientidele, kes vajavad kiiresti just eriarsti tähelepanu.
Inimesed on perearsti süsteemiga rahul
Uuringud on näidanud, et perearsti juurde pääsemine on Eestis väga hea ning inimesed on selle süsteemiga rahul.
„Saatekirja nõude puudumise põhjus teatud erialadel on selle pärinemine ajast, kui Eesti perearstisüsteem oli veel vähem arenenud ja arvati, et teatud haiguste kahtluse korral ei ole esmalt perearsti poole pöördumisest abi. Praeguseks on aga perearstisüsteem teinud läbi märkimisväärse arengu ning perearstide võimekus erinevaid teenuseid osutada suurem,“ selgitas Katrin Romanenkov.
„Perearsti vastuvõtule pääseb iga inimene reeglina kuni viie päeva jooksul, samas kui eriarsti vastuvõttu tuleb sageli oodata märksa kauem. Saatekirja nõude kehtestamine suunaks patsiendid esmalt perearsti juurde ja annaks neile võimaluse saada kiire lahendus või esmane hinnang oma murele,“ lisas ta.
„Perearst hindab patsiendi tervisemure tõsidust, vajadusel konsulteerib eriarstiga (e-konsultatsioon) ning kui inimese terviseprobleem vajab erialaspetsialisti sekkumist, siis suunab edasi. Kiireloomuliste probleemide korral saab perearst paluda teiselt raviasutuselt ka oma patsiendi eelisjärjekorras vastuvõttu.“
Perearsti roll on oluline
Haigekassa pidas oluliseks märkida, et perearsti roll ei ole olla vaid saatekirja vormistajaks, vaid väga tähtis on patsiendi ja perearsti hea koostöö ning perearsti poolt tehtav eelnev töö õige diagnoosini jõudmisel. Saatekiri on perearsti eriarstile edastatav dokument, kus on kajastatud patsiendi kaebused, seni tehtud uuringud ning muu oluline patsiendi terviseseisundit puudutav info. Sisukas saatekiri aitab eriarsti patsiendi haiguse diagnoosimisel ja asjakohase ravi määramisel, samuti aitab see eriarstil otsustada, kui kiiresti peab patsient vastuvõtule pääsema.
Ühtlasi aitaks perearstipoolne esmane ülevaatus tagada vabad vastuvõtuajad neile patsientidele, kes tõepoolest vajavad erialaspetsialisti tähelepanu. Seega on eesmärgiks tagada, et iga inimene pääseks oma tervisemure tõsidusest lähtuvalt piisavalt kiiresti õige arsti juurde.
Muudatus võib kehtima hakata 2016. aastal
Saatekirja nõude kehtestamine eeldab seadusemuudatust. Haigekassa juhatus on nõukogule esitatud ülevaates hinnanud, et selle saab eeldatavasti ellu viia alates 2016. aastast. Haigekassa teeb vastavad ettepanekud 2015. aasta jooksul pärast seda, kui iga asjasse puutuva erialaseltsiga on seljataga põhjalikud arutelud ja ka Eesti Perearstide Seltsiga võimalikud muudatused läbi arutatud.
„Kõige raskem on praegu pääseda silmaarsti juurde, ka naha- ja suguhaiguste arsti juurde on pikad ooteajad. Vähem probleemsed on günekoloogia ja psühhiaatria, kus järjekorrad on üldjuhul lubatu piires,“ selgitas Haigekassa avalike suhete osakonna juhataja.