Miks küüned sisse kasvavad?

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küüned.
Küüned. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Küünte kasvu uurinud biofüüsikud leiavad, et nende igapäevane lõikamine maksimaalse esteetilise nauditavuse tagamiseks võib viia küünte sisse kasvamiseni ja/või lusikakujuliseks muutumiseni, vahendas rahvusringhäälingu teadusportaal ajakirjas Physical Biology ilmunud uurimust.

Uurimustöö annab ka vihjeid, kuidas oleks küüsi ebameeldivate seisundite vältimiseks kõige mõistlikum lõigata.

Inimkond on kirjalike allikate kohaselt küünte kasvust tulenevate valude vältimise ja nende leevendamisega sihipäraselt tegelenud vähemalt viimased 1300 aastat. Sissekasvanud küünte ravimiseks kasutatavatest operatsioonidest kirjutas juba toona Aegnias elav kreeka arst Paulus.

Kuigi ebameeldivate probleemide lahendamisest on saanud iga perearsti töö lahutamatu osa, pole selle aluspõhjuste mõistmise vallas erilist edu saavutatud. Biofüüsikud on nüüd ajakirjas Physical Biology avaldanud esimese inimeste küünte kasvu kirjeldava matemaatilise mudeli.

Cyril Rauch ja Mohammed Cherkaoui-Rbati leidsid, et küünte täpne kuju ja kasvu suund sõltub küünt sõrme küljes hoidvatest ja seda sõrmeotsa suunas lükkavate jõududest. Nende tasakaalu mõjutavad muu hulgas nii küünte paksus, küünes leiduvad pinged ja nende lõikamise viis, mis võib ühikpinnale mõjuvaid jõude nii kasvatada kui hajutada.

Küüned koosnevad surnud naharakkudest, mida tugevdavad keratiinina tuntud molekulid. Iga päev pressitakse järjepidevalt kasvavat plaadikest küünejalamil asuva lunula poolt 0,1–0,2 millimeetri võrra sõrmeotsa suunas. Liikumine ei toimu vastupanuta. Küüne all leiduvate rakkude pinnal asuvad molekulid käituvad takjapaelana, mis küünt kinni hoiavad. Sidemed katkevad alles siis, kui küüne jalamilt lähtuv jõud liiga tugevaks muutub. Normaalse küünekasvu korral on küünt fikseerivate molekulide ja selle kasvu tõttu ilmnevad jõud on tasakaalus terve küüne ulatuses.

Sissekasvanud küüned on kõige iseloomulikumad lastele, teismelistele ja rasedatele naistele, mõneti ka eakatele inimestele. Hormonaalsete muutuste mõjul kasvavad küüned tavapärasest kiiremini, mille tulemusel kaldub Raunchi ja Cherkaoui-Rbati mudeli kohaselt tasakaal küüne kasvust tulenevate jõudude kasuks. Küünealuste molekulide avaldatavad jõud ei suuda enam küünt sõrmeotsa tungimast hoida.

Vastupidise seisundi korral, kus küüs C-kujuliselt kaarduma hakkab, kaldub tasakaal aga molekulide adhesioonijõudude poole. Seisund on ennekõike omane vanematele inimestele, kelle küüned enam nii kiiresti ei kasva. Mõlemal juhul on pingete suurus tihedalt seotud küünte suurusest ja selle servade kumerusest. Suuremates ja lamedamates küüntes on ühikpinnale mõjuvad jõud tugevamad. Viimane selgitab, miks põhjustavad tavaliselt probleeme just suurte varvaste küüned.

Kuigi sissekasvavate küünte taga olevat bioloogiat pole võimalik lihtsalt muuta, leiab teadlaste paar, et probleemi on võimalik siiski nende sobivalt lõikamisega leevendada. Kõige parem oleks lõigata küüsi paraboolikujuliseks või vähemalt viisil, et nende oleks ääred kergelt kumerad – küüne keskosa kasvab nii veidi aeglasemalt kui selle ääred. Selle tulemusel mõjub jõud vaid küüne keskosale, mil küüne ülejäänud osades on need tasakaalus.

Sissekasvanud küüsi oleks mõistlik lõigata aga sirgeks ja lõikusviisi neid leiduvate pingete eemaldamiseks nii ka mõnda aega hoida. Teadlased märgivad uuringus, et loodud mudel annab vihjeid ka loomakasvatajatele. Sõra ja kapjadega seonduvad probleemid võivad lõppeda isegi loomade surmaga.

Uurimus ilmus ajakirjas Physical Biology.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles