Tuhandetel Eesti söögilaudadel on iga päev road, mis näevad välja ja maitsevad nagu vanasti. Nõukogudeaegse retsepti järgi valmistatud ning retrokujundusega pakendis toidu võidukäik sai meil õige hoo sisse paar aastat tagasi ning lõppu ei ole sellel näha.
Vorstivabrikutest veereb iga päev välja tonnide kaupa vana hea retsepti järgi valmistatud vorsti koormaid, karastusjookide tehases pahisevad pudelitesse tuhanded liitrid kihisevat rüübet, kommivabrikutes keeratakse magusat aastakümnete eest armsaks saanud pildiga paberisse ning juustutsehhide parimaid palasid tehakse samamoodi nagu seitsmekümne aasta eest. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp meenutab, et Eesti toidul ja ka toidutööstusel on pikk ajalugu.
„Üldiselt sisaldab Eesti toit võimalusel eestimaist toorainet, millele on lisatud aja jooksul harjumuspäraseks saanud ja siin juurdunud välismaiseid maitse- ja tooraineid,” räägib toiduturuga peensusteni kursis olev daam. „Iga toidutööstuse unistus on kasutada ainult kohalikku toorainet, aga on kolm nüanssi, millele peab keskenduma. Need on hind, kvaliteet ja kogused ehk kättesaadavus. Paraku oleks meie toidulaud oluliselt vaesem, kui kasutaksimegi vaid kohalikku toorainet. Samas oleme tarbijatena saanud palju maailmas ringi käia, muutunud on meie tarbimisharjumused ning me soovime mitmekülgset, kohati ka eksootilist valikut, mida praegune aeg ju rohkesti pakub.”
Kas nostalgiatooted on tõusev trend ka praegu? Potisepp leiab, et kuna Eestis on soliidses vanuses toidutööstusi mitu, on paljud nostalgiatooted sündinud just mõne ettevõtte tähtpäevaks. Paljud tooted on aga taas turule toodud tarbijate nõudmisel.
„Kindlasti ei piisa lemmikute puhul vaid kirevast pakendist. Oluline on ka tarbija südame võitnud sisu. Edu alus on aga kogu ettevõtte meeskonnatöö, alates toote valmistamisest kuni turundamiseni,” selgitab Potisepp ning lisab, et nostalgiatooteid lisandub kogu aeg.
