Mahlateoks pole ainuõiget õuna, vaid on õige aeg

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õunad.
Õunad. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

„Soojal suvel käes on ots, õunu kukub pots ja pots,” kuulutab Rein Rannapi ­lastelaul sügise saabumist. Kõige tegusam aeg ubinaaias on varasügis, kui valmis saab kõige rohkem õunasorte. Siis kraamib suur osa õuna­kasvatajaid ka mahlapressid välja ja ­valmistub ­ohtraks ­mahlateoks.

Põlvamaal Räpina kandis tegutseva Halika õunatalu 20 hektari suurusel maa-alal kasvab ligi 40 õunasorti. Igal hommikul asuvad Halika õunatalu peremees ja perenaine Kalmer ja Ille Kasvand oma värske ja mahlase ubinasaagiga Lõuna-Eestist teele, et kella 8ks Tallinna turule jõuda.

Kasvandite pikaajaline kogemus näitab, et Eesti inimene eelistab siiski kodumaist õuna. „Oma õun on talulähedane, puhas, maitsev ja suur. Kõige suurem vahe oma- ja välismaise toodangu vahel on teekonnas, mida mööda õun inimeseni jõuab,” ütleb õunatalu perenaine. Välismaalt sisse toodud õuna on pikalt loksutatud, see on sõitnud mööda teid ja ladusid ning värskusest ja päikese käes küpsemisest ei saa tema ütlusel enam juttugi olla. Seisnud õuna tunneb ära maitse järgi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles