Kliima mõjutab inimeste tervist

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kliimamuutused puudutavad ka Eestit ja Eestis elavate inimeste tervist. Oma mõju on Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudi Keskkonnatervise dotsent Hans Orru nii suvel pikalt tõusnud keskmisel temperatuuril, sagenevatel kuumalainetel kui sademete hulga kasvul.

Kuna ennustatavate kliimamuutuste ulatus sõltub nii inimeste edasisest käitumisest kui teatavatest prognooside tegemiseks kasutatavate kliimamudelite tehtavatest eeldustest, uuritake korraga mitmeid erinevaid stsenaariume, väitis Orru rahvusringhäälingu saates „Labor“.

„[Meie piirkonnas] oleme teatud juhtudel võtnud kaks erinevat stsenaariumi. Oleme võtnud sellise pessimistlikuma stsenaariumi ja natukene optimistliku või siis ka realistlikuma stsenaariumi. /.../ Globaalselt üks oluline stsenaarium on see, et püütakse ära hoida maakera keskmise temperatuuri suurenemise üle kahe kraadi. See on optimistlik stsenaarium,“ selgitas Orru. Realistlikuma stsenaariumi kohaselt ei suuda riigid kasvuhoonegaaside õhku paiskamist selleks piisaval määral piirata ja temperatuur tõuseb rohkem.

„Eestit võiksid kõige rohkem mõjutada kuumalained. Need muutuvad sagedamaks ja need muutuvad ka rängemaks – need kestavad pikemat aega, temperatuur on kõrgem. Teadlased on näidanud, et need kuumalained, mis praegu on iga 20 aasta tagant, sellise tugevusega kuumalained hakkaksid korduma sajandi lõpuks iga kahe-kolme aasta tagant,“ tõdes dotsent.

Orru kolleegid eesotsas Kaidi Rekkeriga on uurinud 2010. aasta kuumalainet ja leidnud, et suvekuudel oli isegi Eestis suremus eeldatust 11 protsendi võrra kõrgem. Keskmine ööpäevane õhutemperatuur oli toona 2,5°C tavapärasest kõrgem. Inimesi ohustavad lisaks päikesepistele peamiselt vedeliku kaotus, kasvab südame-veresoonkonna ja hingamisteede haiguste risk.

Oma mõju on ka sademetel. „Ühtepidi siis õnnetuste risk, mis konkreetselt suureneb tulvaveega. Teine risk on seotud veega levivate haigustega,“ märkis Orru. Viimaks kahjustavad tulvaveed elamuid, soodustades hallituse levikut, mis hiljem tekitada hingamisteede probleeme.

Kliimamuutused mõjutavad ka allergiliste haiguste levikut. „On näidatud, et allergiahooaeg algab juba varem. Näiteks sellel aastal hakkas juba märtsis peale. See periood võib ka pikemalt kesta. Kliimamuutuste tõttu võivad siia hakata levima ka teised taimed, mis toovad uusi allergeene,“ laiendas dotsent. Samas tõdes ta, et kuigi Eesti kohta laiamahulised andmed puuduvad, annavad protsessidest aimu õhus leiduva õietolmu suhtelise sisalduse mõõtmised.

Kuula täispikka intervjuud saatest „Labor“:

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles