75aastast vanaema paljudel mitmepäevastel bussireisidel saatnud pärnulane Getter Koobas usub, et hea reisikaaslane on avatud meeltega, paindlik ja mõistev.
Bussireis pakub täisteenindust
21. august 2014, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandis sündinud, Pärnus elav ja oma bussireisikogemused blogiks vorminud Getter Koobas on seda meelt, et just need iseloomuomadused aitavad leida igas olukorras parima. „Bussireis ei sobi neile, kes tahavad, et reisil oleks kõik nii nagu kodus,” arvab ta.
Ta on bussiga reisinud juba aastaid. Küll üksi ja sõbrannaga, aga võtnud reisile vanaemagi, kellega ühisreisist meenub neiule üks tore seik. „Ühes bensiinijaamas nägin, et vanaema tahab juua osta ning hakkas riiulist energiajooke võtma. Mina muidugi ütlesin, et ärgu neid võtku, sest need on hoopis teised joogid, ning suunasin ta mahlade ja vee juurde. Pärast bussis avastasin, et ta oli ikkagi energiajooki ostnud. Tuli välja, et ta tahtiski energiajooki osta, sest pikk päev oli vanaema päris ära väsitanud,” jutustab Koobas.
Kõige toredam olevat kuulata teiste, kogenumate reisilugusid. Bussireisidel on eakaid sageli ja Getteri meelest on nad suurepärased reisikaaslased. „Ühel reisil, kus osa distantsist läbiti laevaga, sattusin oma reisikaaslasega ühte kajutisse kahe väga lõbusa ja südamliku vanema daamiga, kellega jätkus juttu ja naeru hommikuni. Mis siis, et meie vanusevahe oli mitmekordne,” jutustab reisiblogija. „Mõnikord nad sahmerdavad palju ja võtavad asju liiga tõsiselt, aga üldiselt on vanemaealised väga toredad.”
