Mida vanemaks inimene saab, seda olulisemaks muutub kodu, sest üha rohkem aega veedetakse seal. Kodu on inimeste jaoks olnud aegade algusest peale eriline, oluline ja tähendusega koht. Kui inimesed rajavad kodu, siis nad usuvad, et elavad seal oma elupäevade lõpuni.
Sageli tekib aga elus olukordi, kui on vaja kodu müüa või teise vastu välja vahetada. Noored inimesed lahendavad seesuguseid situatsioone sujuvamalt – eesmärk pühitseb abinõu, lähtutakse vajadustest, tulevikuväljavaadetest, rahast ja muustki. Eakamatele tähendab kodu kõigele muule lisaks elatud elu, mälestusi ja emotsioone. See teeb kodu müümise või vahetamise keeruliseks.
Kui lapsed on kodust lahkunud, loonud kodu enda perele ja vanematekoju enam nii sageli aega või võimalusi tulla ei ole, tunnevad vanemad end perele rajatud suures kodus üksildasena. Paljud vanemad on kokku puutunud sellega, et lapsed või mõni sugulane soovitab neil kodu ära müüa või väiksema vastu vahetada. Mõned on ise neid mõtteid mõlgutanud.
Tihti jääb asi soiku, sest võimenduvad mälestustega seotud emotsioonid ning ei suudeta otsustada ei poolt ega vastu. Tekib mõtteviis „Vaatame, mis saab”, kuid sellise äraootava suhtumisega võib inimene kogeda ka üldist energeetilist ja emotsionaalset madalseisu, mis püsimise korral võib viia depressioonini.
Nii kaua, kui suudetakse kodu hooldada ja korras hoida, ei ole otseselt muretsemiseks põhjust. Kindlasti aga on oluline meeles pidada, et vanemas eas oleme puhkuse välja teeninud, et nautida oma elu vilju. Kui koduga seotud küsimused pärsivad elurõõmu ja naudingut, majapidamistööd (niitmine, koristamine) kulutavad liiga palju jõudu ja ei paku enam rõõmu ning koduga kaasnevad rahalised kulud (elekter, küte) on liiga suured, on mõistlik kodu vahetamine läbi analüüsida.
