Soodne hind + klapp + suured klahvid = hea telefon

Tiit Reinberg
, Järva Teataja peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne testima asumist on Paide eakate klubi liikmed vasakult Lilian Urb, Leida Tolberg, Leili Paits (telefoniga) ja Silvi Toom ühel meelel, et kui kunagi valitaks­ kõige eakatevaenulikum leiutis­, siis puutetundlik ekraan selleks ki­ndlasti saaks. Sellised aparaadid oleksid kohe nagu saatanast.
Enne testima asumist on Paide eakate klubi liikmed vasakult Lilian Urb, Leida Tolberg, Leili Paits (telefoniga) ja Silvi Toom ühel meelel, et kui kunagi valitaks­ kõige eakatevaenulikum leiutis­, siis puutetundlik ekraan selleks ki­ndlasti saaks. Sellised aparaadid oleksid kohe nagu saatanast. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

60+ käis külas Paide eakatel, kaasas viis seenioride enimostetud mobiiltelefoni mudelit, et välja selgitada, milline telefon on kõrges eas inimesele kõige mugavam kasutada.

Kuna mobiiltelefonide valik on nii lai, et võtab silme eest kirjuks, siis palusime mobiilioperaatoritel EMT, Tele 2 ja Elisa saata testimiseks need telefonid, mida eakad enim ostavad ja mida firmad ise julgevad soovitada.

Kui eakate klubi koosolekul viis telefoni lauale panen, pakub kohe enim kõneainet My Phone 1030. „No see on ju see pensionäride telefon,” lausuvad kõik ühest suust ja ennustavad sellele testis suurt edu – on see ju spetsiaalselt nende tarbeks toodetud. Ühelgi eakal endal seda aga huvitaval kombel käekotis ega paelaga kaelas pole.

Üks proua teab rääkida, et tema sõbrannal oli selline, kuid läks katki. Seepeale meenub teistelegi, et juttude järgi polevat tegu kõige töökindlama mudeliga.

Asume testima

Teen eakatele ettepaneku, et test võiks toimuda nii: katsetaja võtab telefoni karbist välja, paigaldab SIM-kaardi ja aku ning proovib helistada, saata SMSi ja soovi korral teha veel midagi, mida üks tänapäevane mobiiltelefon teha lubab. Ja siis hindab, kuidas oli. Lihtne.

Vaikus. See kestab kohe mitu head sekundit. Kõik vaatavad imestunult üksteisele otsa ja siis selgitab seltskonnast kõige jutukam 75aastane Leili Paits, et ega siis nemad ise telefone kokku monteeri! Selle töö on alati lapselapsed ära teinud.

ELU ESIMENE MOBIIL

Helju-Maie Viktorova mäletab, kuidas poeg teda 15 aastat tagasi oma esimese mobiiltelefoniga ninapidi vedas. Samal ajal, kui poeg oli emal külas, helises lauatelefon ja helistajaks oli ei keegi muu kui poeg. „Ma ei saanud kohe üldse aru, et alles ta oli siin ja nüüd on juba jõudnud kuhugi, kus on telefon,” meenutas Viktorova.

Veel segasemaks läks lugu aga siis, kui poeg rääkis, et ta polegi ära läinud, vaid on ema vannitoas.

Vannituppa minnes ei suutnud Viktorova oma silmi uskuda — et poeg ongi seal ja räägib telefoniga ja tema ei teadnud oma kodus vannitoas olevast telefonist mitte midagi. Siis ei pidanud poeg enam vastu ja tunnistas üles, et ostis hoopis mobiili.

KELLAKEERAMINE VALMISTAB PEAVALU

Paide eakate päevakeskuse tegevjuhendaja Malle Kera selgitas, et suurem osa vanemaid inimesi ei saa mobiiltelefonis kellaaja muutmisega hakkama, mistõttu suve- või talveajale üle minnes ei muuda nad aega, vaid vastavalt kas liidavad või lahutavad ühe tunni maha või juurde.

Eelmisel aastal tegi eakate päevakeskus koguni sellekohase teabepäeva, kus eakatele õpetati mobiiltelefonis kellaaega muutma. Seega on Paide eakate palve mobiiltelefonide tootjatele, et nad toodaks telefone, mis ise kella õigeks sätivad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles