Sügisesel ajal hakkavad paljud inimesed jälle tajuma, et nende käed ja jalad külmetavad. Kuigi sügisilmad süvendavad probleemi, siiski pole see peamine põhjus, vaid tegemist on verevarustuse häirega.
Külmetavad käed ja jalad. Mida teha?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnikord tekitavad verevarustuse häired peale külmatunde ka valu jäsemetes, kuid võib esineda pearinglustki, äkiliselt liigutades läheb suisa silme eest mustaks või inimene võib minestada. Verevarustushäired võivad esineda paljudel, aga sagedamini esineb külmatunnet madala vererõhuga ja sundasendis töötavatel naisterahvastel. Vereringehäired võivad olla tingitud temperatuurist, organismi eripärast, vanusest, stressist, suitsetamisest või haiguslikust seisundist.
Keha ja eriti jäsemete temperatuur sõltub verevarustusest. Kui mingil põhjusel see häiritud saab ja veresooned ahenevad, siis muutuvadki käed-jalad külmaks. Pearingluse ja minestamise korral on probleeme ajuvereringega. Kui need kaebused on lastel ja noorukitel, siis ei tasu muretseda, sest neil pole veel verevarustuse regulatsioon täielikult välja arenenud.
Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda siis, kui pearinglust ja tasakaaluhäireid esineb teadmata põhjusel korduvalt. Vanuse kasvades on see ka ajuinsuldi ohumärgiks.
Mitmed mõjurid nagu temperatuur (jahe ilm, külm vesi või põrand), suitsetamine ja alkohol mõjutavad eelkõige väiksemaid, pindmiseid veresooni, mille ahenedes jäsemete temperatuur langeb.
Kõrgemas eas muutuvad veresooned jäigemaks ning seetõttu halveneb just käte ja jalgade verevarustus. Lisaks väheneb ka pindmiste veresoonte hulk. Peamiselt mõjutavad verevarustust sellised tervisehädad, nagu madal vererõhk, stress, kilpnäärme alatalitlus, vibratsioontõbi, Raynaud’ sündroom, ateroskleroos.
Raynaud’ sündroomi korral võivad sõrmed ja varbad maha jahtudes muuta ka värvi – alguses valged ja tuimad, edasi sinakad ning hoo möödudes ja vereringe taastumisel punakad. Kaasuvalt võib esineda valu sõrmedes-varvastes, „suremistunne” või turse.
Tähelepanelik tuleks olla verevarustushäiretega inimestel lennureisidel, sest siis on oht veenitrombide tekkeks. Sel juhul tuleks eelnevalt konsulteerida arstiga, kasutada lennureisil tugisukki ja teha spetsiaalseid jalaharjutusi.
Külmetavate käte ja jalgade korral tuleks järgida mitmeid nõuandeid. Kui ülaltoodust abi ei leia, võite pöörduda perearsti poole täpsemaks konsultatsiooniks ja tema võib vajadusel välja kirjutada veresooni laiendavaid preparaate.
HÜVA NÕU
- Kanna külma või niiske ilma korral villaseid kindaid ja sokke, niiskuskindlaid jalanõusid. Jalatsid peavad olema avarad ja soojad.
- Tee sooje käte- ja jalavanne, mis soodustavad vereringe kiirenemist. Vette võid lisada veidi sinepipulbrit. Kui oled noorem inimene, treeni käsi ja jalgu vahelduvalt sooja ja külma vanniga. Hoia käsi või jalgu 5–10 minutit 35–40kraadises vees, siis pane need 5–15 sekundiks külma vette.
- Käi regulaarselt saunas.
- Ära pese käsi külma veega ega võta sügavkülmikust asju paljaste kätega.
- Masseeri käsi ja jalgu. See parandab verevarustust, kudede ainevahetust ja liigesetalitlust.
- Suurenda oma kehalist aktiivsust.
- Istuva töö puhul sea jalgade juurde soojapuhur või kasuta soojaveekotti.
- Jalgade verevarustuse elavdamiseks tee selili asendis umbes 10 minutit jalgrattasõitu imiteerivat harjutust soovitavalt mitu korda päevas või heida pikali ja aseta jalad südame tasapinnast kõrgemale.
- Väldi suitsetamist, piira kohvi joomist.
- Vibreerivat tööriista kasutades pane kätte spetsiaalsed kaitsekindad.
- Vajadusel määrab arst veresooni laiendavaid ravimeid, näiteks mõne hõlmikpuuekstrakti sisaldava preparaadi, salvi leiab ka käsimüügist.