See on päris hirmutav ülevaade ja annab põhjust arstilt olukorra kohta lähemalt uurida.
Doktor Tiina Uuetoa, kas asi on paremuse poole nihkunud?
Erilisi muutusi ilmselt ei ole. Kui kõrgvererõhktõbe põdeval haigel hakkavad rohud otsa saama ja ta läheb perearsti juurde, on uue retsepti saamine tema esimene mõte ja nii ta pereõele ütlebki. Sellest, et liigesed on paiste läinud või südamerütm liiga aeglaseks muutunud, ei hakka ta rääkima.
Retsept kirjutatakse aga pooleks aastaks ja nii võibki mööduda aasta või rohkem, ilma et haige üldse arsti näeb.
Digiretseptiga on asi veel lihtsam, siis ei pea isegi arsti ukse taha minema.
On aga väga võimalik, et vana raviskeem ei korrigeeri enam vererõhku piisavalt. Vahepeal võivad olla lisandunud uued haigused, mis nõuavad uurimist ja ka vererõhu raviskeemi muutmist, et ära hoida tervise edasist halvenemist.
Sellepärast panen patsientidele südamele, et nad vähemalt korra aastas võtaksid retsepti pikendades arsti juurde aja ja räägiksid kõigist oma tervisehädadest; vererõhu mõõtmine on sel juhul iseenesestmõistetav.
Hüpertoonik ongi nii-öelda perearsti haige, eriarsti juurde peab ta minema siis, kui tekivad südamekaebused või kui on raske leida tõhusat ja sobivat raviskeemi.
Puuduliku raviga võib juhtuda, et vererõhk tõuseb väga kõrgele, enesetunne muutub päris halvaks ja tuleb kutsuda kiirabi.
Ei oska täpselt öelda, aga visiitide arv, mida kiirabi ainuüksi Tallinnas kõrgvererõhuhaigetele teeb, on väga suur.
