Kolmes Balti riigis on vanaduspension oma väärtuselt Euroopa Liidu madalaimate seas. Ilmselt seetõttu on Eesti eakad võrreldes teistega ka tööturul enam hõivatud ja töötavad kauem. Samas näitab uuring, et Eesti inimesed vanuses 64+ on oma eluga üldiselt rahul, 10 punkti skaalas on rahulolu 6,4.
Kolmes Balti riigis toetub pensionisüsteem ühtmoodi kolmele sambale. I sammas ehk kohustuslik riigi osamakse rakendati Eestis 1993, Leedus 1995, Lätis 1996. aastal. Teise sambaga, mis on osaliselt riigi rahastatav ja kohustuslik, alustati Eestis 2002, Lätis 2001, Leedus 2004. aastal. Kolmas, vabatahtlik kogumissammas võeti kasutusele Eestis ja Lätis 1998. aastal, Leedus 2004. aastal.
Kolmes riigis on pensionisammastel ka erinevusi. Leedus moodustub vanaduspensioni kogumiseks mõeldud esimene sammas kahest osast: põhipensionist, sest kõigil vähemalt 15 aastat töötanud isikutel on õigus saada põhipensioni, ja lisaosast, mis põhineb osamaksetel ja kogunenud palgasummal. Lätis sõltub esimese pensionisamba arvelt makstava vanaduspensioni suurus inimese kontole kogunenud kapitalist ning oodatavast elueast.
Eestis moodustab esimese samba varasema töötamise kestusega seotud pension, kuid sellisest hüvitiste ja pensioniõigusliku staaži pikkusega seotud pensionist saab järk-järgult töötasust ja pensionifondi tehtud osamaksetest sõltuv pension.
Kolmes Balti riigis on miinimumpalk ja vanaduspensionid väärtuselt Euroopa Liidu madalaimate seas. Eurostati andmetel oli 2011. aasta kuu miinimumtöötasu Eestis kuni 278 eurot, Lätis 282 eurot ja Leedus 232 eurot. Alates 1. jaauarist 2013 on Eestis alampalk 320 eurot kuus. Ainult Bulgaarias ja Rumeenias on madalamad miinimumpalgad kui kolmes Balti riigis. Võrdluseks võib tuua Belgia, kus miinimumpalk on 1415 eurot kuus.
