Paljud apteegikülastajad on digiretseptiga kindlasti juba tuttavad ning rohelist värvi paberretsept hakkab unustuse hõlma vajuma. Kuid hoolimata kolmest aastast, mil digiretsept on kasutusel olnud, tekib sellega seoses endiselt küsimusi.
Digiretsept – korduma kippuvad küsimused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks apteeker küsib digiretseptiga ostjalt dokumenti?
Digiretseptiga ravimite väljaostmiseks peab patsient esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi. Et retseptid sisaldavad delikaatseid isikuandmeid (andmeid inimese terviseseisundi kohta), ei piisa sellest, kui ostja ütleb isikukoodi. Ilma dokumendita puudub apteekril õigus ravimeid digiretsepti alusel väljastada. Rohumüüja kohustus on jälgida, et välja kirjutatud ravim jõuaks õige inimese kätte. Seega pole dokumendi küsimine mitte apteekrite kius, vaid väga põhjendatud ja lausa seadusega reguleeritud kohustuslik tegevus.
Vahel tekib aga vajadus osta retseptiravimeid teisele inimesele. Selleks peab ostja apteekrile esitama enda kehtiva isikut tõendava dokumendi ning ravimit vajava inimese isikukoodi. Kindlasti ei ole tarvis kaasas kanda kellegi teise dokumenti. Piisab, kui isikukood apteekrile lihtsalt öelda. Sama kehtib ka lastele kirjutatud digiretseptide puhul.
Miks ei anna apteek infot digiretseptide kohta telefoni teel?
On esinenud juhuseid, kui apteeki helistanud patsient soovib infot oma digiretseptide kohta. Telefoni teel pole apteekril õigust sellist infot väljastada, sest iga retsept sisaldab delikaatseid isikuandmeid. Telefoni teel pole võimalik kontrollida, kas helistaja on seesama isik, kellele retseptid on välja kirjutatud.
Kuidas kontrollida oma digiretsepte?
Patsient saab vaadata oma digiretsepte portaali www.eesti.ee kaudu (E-teenused —> Kodanikule —> Tervis ja tervisekaitse —> Retseptid). Portaali saab siseneda IDkaardi, mobiil-ID või internetipanga paroolidega. Sealt saab näha kõiki välja kirjutatud retsepte ja nende kehtivusaega. Samuti on nähtavad retseptid, mille arst on tühistanud, ning ka need retseptid, mille alusel on ravim juba välja ostetud.
Hea ülevaate olemasolevatest retseptidest saab ka apteekri käest, kes patsiendi dokumendi alusel võib digiretseptikeskusest aruande retseptide kohta välja trükkida.
Mida veel peaks digiretseptist teadma?
Ükski digiretsept ei pikene automaatselt. Kui kõikide retseptidega on ravimid välja ostetud või kui retsepti kehtivusaeg on möödas, tuleb tohtrilt uus küsida.
Digiretsepti kehtivusaeg on sarnane paberretseptile – nii-öelda ühekordne retsept kehtib kuni 60 ja korduvretsept kuni 180 päeva. Kui digiretsepti kehtivusaeg möödub, muutub see apteekrile nähtamatuks. Samuti ei näe apteeker juba varem välja ostetud retsepte.
Digiretsept pole seotud konkreetse apteegiga. Sellest hetkest, mil arst on retsepti koostanud ja kinnitanud, on see nähtav kõikides apteekides üle Eesti.
Digiretsept on individuaalne. Lapsele mõeldud ravim on välja kirjutatud ikka lapsele, mitte lapsevanemale.
Võrreldes paberretseptiga on digiretsepti kasutamine tegelikult lihtne ja mugav. Seda eriti patsientidele, kes võtavad korraga mitut ravimit. Ainus asi, mida ei tohi apteeki tulles unustada, on isikut tõendav dokument.
Kui teil on rohkem küsimusi digiretsepti kohta, siis pöörduge julgesti lähimasse apteeki.