Nahk on keha suurim organ, kaaludes keskmiselt umbes neli kilogrammi. Naha normaalse funktsioneerimise eelduseks on selle loomulik niiskussisaldus.
Nahk vananeb koos meiega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nahal on inimese elus täita mitu tähtsat ülesannet. Kõige olulisem on olla kaitsebarjääriks, et kaitsta keha väliste sobimatute mõjude eest ja samas hoida sisekeskkonda tasakaalus.
Nahk peab jälgima keha termoregulatsiooni ehk teisisõnu peab ta kaitsma peremeest ülekuumenemise ja alajahtumise eest. Vähem oluline pole ainevahetusfunktsioon ja loomulikult on nahk keha tähtsaim puutetundeorgan.
Nahka nagu iga teist meie organit võivad tabada mitmed haigused. Need võivad olla tingitud naha enda haigestumisest, samas saavad selle põhjuseks olla väga erinevad sisemised haigused.
Nahakuivus ise ei ole otseselt haigus, aga kui sellega ei tegelda, võib see haigusega lõppeda. Nahakuivust iseloomustab pinguloleku tunne, torkimine, sügelemine, isegi kerge ketendus. Kes meist ei oleks kuulnud väljendit „nahk tolmab”?
Nahakuivuse põhjused võivad olla nii sisemised kui välised. Sisemistest nahakuivust tekitavatest põhjustest levinumad on hormonaalsed häired, nahahaigused, pärilik soodumus, vitamiinide vaegus ja naha füsioloogiline vananemine.
Välistest teguritest põhjustavad nahakuivust ebapiisav vedeliku tarbimine, kuiv, kuum või külm õhk, liigne päikesekiirgus, solaarium, liiga sage dušigeeliga pesemine, keemiliste ja kosmeetiliste ainete mõju, samuti mõned ravimid. Väliste mõjurite tõttu kahjustub peamiselt naha hüdrolipiidbarjäär, mille ülesanne on takistada vee aurumist.
Nahk vananeb koos meiega. Et vananedes organismi üldveesisaldus väheneb, langeb paratamatult ka naha niiskussisaldus. Oleme kindlasti täheldanud, et nahk muutub justkui õhukeseks. See on tingitud rasvkoe õhenemisest naha all, mis omakorda põhjustab niiskustaseme langust.
Nahakuivust, mis väljendub sageli naha sügelemise ja pinguloleku tundega, esineb tihti just üle 60aastastel inimestel. Ravi aspektist on oluline kindlaks teha nahakuivuse põhjus ning seejärel seda leevendada. Vananemist me peatada ei saa, kuid saame olukorda kergendada ja vaevusi vähendada.
Saame hoiduda päikesega liialdamisest ja kindlasti ei pea iga päev dušigeeliga pesema. Kasutada võiks dušiõli ja leelisevaba, mitte tavalist seepi. Need vahutavad vähe, kuid pesevad puhtaks ja nahk jääb pehmeks. Piisab sellest, kui põhjalik küürimine kord või kaks nädalas ette võtta.
Oluline on baaskreemi kasutamine. Apteegis müüdavad baaskreemid sisaldavad naha niiskust, pehmust ja veesidumisvõimet suurendavaid aineid, nagu glütserool, uurea ja hüaluroonhape. Need kreemid kaitsevad nahka, moodustades naha pinnale rasuja kihi, mis säilitab niiskust.
Enamik kreeme sisaldab ühe komponendina vett, millele tuleks kreemide ostmisel tähelepanu pöörata. Eristatakse õli-vesi- ja vesi-õli-tüüpi kreeme. Soojal ajal tasub eelistada suurema veesisaldusega ja külmal ajal väiksema veesisaldusega kreeme. Kindlasti tuleb ihupiima või kreemiga üleni üle käia käed ja jalad, vajaduse korral teisedki kipitavad või sügelevad kehaosad, näiteks selg ja kõht.
Inimesed ei talu kõiki kreeme ühtviisi. Enamasti tekitavad allergiat kreemides sisalduvad säilitusained, lõhnaained ning isegi mõned toimeained. Seda silmas pidades soovitan tundlikuma nahaga inimestel kasutada vaid apteegi baaskreeme ning muid säilitus-, värv- ja lõhnaaineteta tooteid, millel on ka õige pH-tase ehk kehale oluline aluselisuse ja happelisuse tasakaal.
Proviisor ja farmatseut oskavad tänu oma koolitatusele läheneda igale inimesele individuaalselt, kas pakkudes probleemile leevendust toovat apteegitoodet või hoopis soovitades pöörduda nahaarsti poole.