Kui higi voolab ojadena

Annika Poldre
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Higi
Higi Foto: Erakogu

Öine liighigistamine võib ­elukvaliteeti tugevasti muuta. Selle põhjusi on raske leida, vaja läheb visadust ja ­kannatlikkust, et järk-järgult uurides ja iga põhjust välistades lõpuks õigeni jõuda.

Heino on aktiivne 70. eluaastates härra, kelle optimismi on kaks viimast aastat häirinud püsiv tervisehäda, nimelt öine higistamine. Ta peab öö jooksul kaks korda pesu vahetama. Kuigi kuivade ööriietega magama heitnud, ärkab ta öösiti läbimärjana, nii et isegi juuksed tilguvad higist, nagu oleks just pead pesnud. Isegi aluspüksid tuleb ära vahetada, sest needki on higist märjad. „See rikub une kvaliteeti ja segab kogu elu,” ütleb Heino.

Probleemile jälile ei jõua

Mees on käinud terviseuuringutel, kuid mure tekitajat pole leitud. Ta on konsulteerinud meestearstiga, teda on uurinud eriarstid, ent põhjust, mille alusel saaks ravi alustada, pole leitud. „Meestearst arvas, et tegemist võib olla hilise ­klii­maksiga. Mul ükskõik, mis diagnoos tuleb, asi võib ka kliimaksis olla, peaasi, et sellele probleemile, mis tohutult häirib, jälile jõutaks,” on toimekas mees meelekindel.

Heino on ka diabeetik ja tema südant turgutab südamestimulaator, kuid neidki pole arstid öise liighigistamise põhjusena diagnoosinud. „Ma saan iga arsti juurde, kuhu plaanin minna, aga vastuseid pole kahjuks saanud,” kinnitab mees, kes on terve elu läbilöögivõimeline olnud.

Heinoga ühesugust saatust jagab eakaaslane Toomas, kellel algasid öised higistamishood umbes pool aastat tagasi. Tema higistab põhiliselt esimestel öötundidel. „Vahetan öö jooksul kaks-kolm korda pesu ja tekke, sest olen läbinisti märg,” räägib Toomas. „Vesi lausa jookseb kehast ja jalgadest.”

Toomase perearst pole osanud mehele ravi soovitada ega ole teda ühegi eriarsti juurde suunanud, sest arsti, kes sellise probleemiga tegeleks, justkui polegi. Häda aga on.

Märgatavalt tugevnenud higistamist nimetatakse hüperhidroosiks. See avaldub higinäärmete liigtugevas reaktsioonis normaalsetele ärritajatele. Liighigistus võib hõlmata vaid teatud kehapiirkondi, aga ka suurt nahapinda. Uuringud on näidanud, et higistamise all kannatab keskmiselt üks inimene sajast.

Liigne higistamine tekitab ebameeldivat tunnet, millele lisanduvad sotsiaalsed ja psühholoogilised ebamugavused. Näiteks kui seetõttu on häiritud teiste inimestega suhtlemine. „No mis mees ma olen, kui mitu korda öösel läbimärjaks end higistan? Kes tahaks niisugusega oma voodit jagada?” küsib Heino.

Esmane ja teisene vorm

Hüperhidroos jaguneb kaheks: primaarne ehk esmane, mille tekkepõhjus on teadmata, ja sekundaarne ehk teisene, mis tekib mõne teise haiguse mõjul või tagajärjel, nagu näiteks närvi- või nakkushaigus, diabeet, vähk või endokriinhaigused. Üleliigset higistamist võivad esile kutsuda ka ravimid. Arstid oletavad, et mõlemat tüüpi liighigistamise esilekutsuja võib olla ka normaalsest suurem närviaktiivsus.

Kui liighigistamine haarab vaid mõnd kehapiirkonda, siis nimetatakse seda koldeliseks hüperhidroosiks. Enim levinud on sellised piirkonnad nagu kaenlaalused, peopesad, tallad, nägu, kube, selg ja vöökoht.

Kui sekundaarse ehk teisese hüperhidroosi puhul ravitakse selle tekitajat, siis esmase hüperhidroosi ravimine on keerukas. Nagu juba mainitud, on esmase liighigistamise tekkepõhjused teadmata. Esmase hüperhidroosi puhul võidakse katsetada mitut ravimit, mis aga ei pruugi anda häid tulemusi.

Dermatoloog Maie Jürissoni selgituste järgi on mõnest muust haigusest tekkiva ehk teisese liighigistamise sagedased põhjused ülekaalulisus, diabeet, südame-, kilpnäärme- ja hingamiselundite haigused, samuti Parkinsoni tõbi, menopaus ja kliimaks.

„Märkimisväärselt häiriva higistamise, sealhulgas öist und segava liighigistamise korral tuleb esmalt uurida ja välistada kõik võimalikud esmased seda põhjustavad haigused. Primaarse liighigistamise diagnoos tuleb teiste haiguste välistamise teel. Sellise liighigistamise ravi on tõenäoselt väljakutse nii patsiendile kui arstile,” kõneleb nahaarst.

Nahaarsti sõnul tuleks vältida kofeiini sisaldavaid jooke (kohv, tee), samuti koola­jooke, šokolaadi ja kakaod. On ka higistamist vähendavaid ravimeid, näiteks beetablokaatorid ja glükopürrolaat. Sel juhul tuleb raviarstiga nõu pidada, sest enamasti pole nende ravimite peamine toime higistamise alandamine ning sellega tuleb kindlasti arvestada.

Looduslik higistamise vähendaja on salveitee, mida Jürisson soovitab juua jahedana ja mitte vahetult enne magamaminekut. Abi võib olla ka lõdvestumistehnikate õppimisest, sest higistamine on tema väitel tihedalt seotud stressi ja psüühikaga.

Harvardi meditsiinikooli õppejõud doktor Howard LeWine on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui liighigistamisega kaasneb ka suur kaalulangus, võib põhjuseks olla infektsioon, mittenakkuslik põletik või vähk. Ta soovitab magada jahedas ruumis, vältida vürtsikaid toite, eriti õhtul, ja alkoholi.

Põhjust otsi kannatlikult

Perearst doktor Eero Merilind soovitab kaebusi koos arstiga põhjalikult arutada: millal higistamine täpselt aset leiab ja millega võib see seotud olla, kas näiteks õhtuse söömise või suurenenud vedeliku tarbimisega. „Tuleb otsida põhjust, alustama peab kindlasti perearstist,” sõnab doktor Eero Merilind.

Tema kinnitusel tuleks esimeses järjekorras üle vaadata tarvitatavad ravimid. Kui on põhjust südant kahtlustada, siis nõu pidada kardioloogiga, diabeedi korral endokrinoloogiga. Merilind peab oluliseks ka uneuuringut ja unearstiga konsulteerimist.

Ka geriaater Viktor Vassiljev toob välja liighigistamise mitu põhjust. „Diabeetikutel on tavaliselt nahk kuiv, aga vahel vastupidi, ajab higistama. Suhkruhaiguse korral tuleb higistamisest rääkida oma endokrinoloogiga, ja kui tema muret omaks ei tunnista, tuleb mõelda teistele variantidele,” räägib ta.

„Ärgu nüüd keegi solvugu, aga higistama ajab ka liigne kehakaal,” ütleb tuntud geriaater. „Nagu tassiks kartulikotti päev otsa kaasas.”

Doktor Viktor Vassiljevi arvates võib öine higistamine olla kopsuhaiguse tundemärk, aga kui muid hingamisteedele viitavaid kaebusi pole, peaks uurima kõigepealt südant. „Väga võimalik, et tegemist on algava südamepuudulikkusega. Lupjunud pärgarterid ei anna südame­lihasele küllalt toidet ja seetõttu langeb südame jõudlus, eriti pingeolukorras. Alguses on tegemist südamelihase suhtelise puudulikkusega ning süda saab tavaolukorras oma tööga hakkama, aga füüsilise pingutuse ja emotsionaalse pinge korral tekivad higistamine, nõrkus ja vahel õhupuudus. Need on ohusignaalid, mis sunnivad koormust vähendama, et südant mitte kahjustada.”

HÜVA NÕU

• Higistamise ja kehalõhna vähendamiseks käige iga päev vannis või duši all. Samas ärge unustage, et liigne, eriti lõhnastatud ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust.

• Pärast pesemist kuivatage põhjalikult jalgu, varvaste ja voltide vahesid, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niisketes kohtades.

• Kandke naturaalsest materjalist riideid, sokke ja jalanõusid.

• Vahetage sokke või sukkpükse üks või kaks korda päevas, kuivatades jalgu iga kord põhjalikult.

• Eelistage puuvillase tallaga sukki ja sukkpükse.

• Püüdke vältida samade jalanõude kandmist kaks päeva järjest, kuna need ei kuiva ööpäeva jooksul täielikult ära.

• Õhutage jalgu. Käige paljajalu nii palju kui võimalik.

• Vajaduse korral kandke ööseks higistavatele piirkondadele antiperspiranti, eelistage lõhnavaba.

• Katsuge lõõgastuda. See võib aidata kontrollida stressi, mis vallandab higistamise.

• Muutke toitumist, kui täheldate selle seost higistamise ja higilõhnaga. Proovige ära jätta kofeiiniga joogid, samuti tugevalt lõhnavad toiduained, nagu küüslauk ja sibul.

Allikas: www.derma.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles