Kuidas märgistada elumeest

, pensionär
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

See on tõeline šokk, kui kuulete telefonis sõbranna häält , mis teatab, et teie kallim istub kõrvallauas kena noore näitsiku, teie töökaaslasega. Alles hommikul tõi seesama kallim teile kohvi voodisse, ümisedes midagi sentimentaalset nagu „... minu ainus ...".


Olite temaga plaaninud romantilist õhtusööki Itaalia restoranis, sobitasite juba mõttes tema perekonnanime oma nime taha ... Sõbrannal oli ikkagi õigus, kui ta teatas, et tutvusite elumehega. Ärge süüdistage ennast, teie olete ainult ohver.

Missugune ta on, see elu- või naistemees?

Ta on hea suhtleja ja lõbus seltskonnahing, oskab ja armastab teha naistele komplimente. Ta näib aus ja kindlameelne oma sõnades ja tegudes, seetõttu on ta väga sümpaatne. Ta näitab teie suhtes üles maksimumhuvi, aimab õhust teie unistusi ja püüab neid jõudumööda täita.

Temaga on hea ja kerge ja mõne aja pärast teile tundub, et olete tuttavad juba palju-palju aastaid. Kuid sellised omadused võivad olla ka moraalikindlatel meestel. Seetõttu ärge rünnake kohe vihaselt sisistades sarnaste iseloomujoontega uut tuttavat: „Ahaa! Vahele jäid!"

Elumehe alaliik on rõõmsameelne Don Juan. Isegi tema juba vanas kehas elab suurepäraselt alaealine hing. Ta on pidevalt ideaalse naise otsinguil. Sellega ta õigustabki oma sagedast partnerite vahetust.

Don Juan on väsimatu romantik. Ta on valmis öö läbi laulma oma väljavalitu akna all, ronima kättesaamatutesse kõrgustesse, et kirjutada sinna suurelt oma armastatu nimi, teha kõike oma südamedaamile „pompöösselt". Tema etteasted jätkuvad seni, kuni naine ei püüa oma unistuste meest kodustada. Sellise naise vastu kaotab Don Juan kohe huvi ja siirdub uutele jahimaadele.

Mida aga võib tunda naine, kui tema ukse taha ilmub lohutamatu naeratusega nukker ja habetunud isend, kelle jutu järgi on „eks" ta tõstnud sokkide väel tänavale külma kätte. Muidugi sügavat kaastunnet ja põlgust „eksi" vastu.

Kuid stopp! Kui naine pole harjunud elama vulkaanil, lendama õhku ja maanduma, surema ja sündima uuesti, kui ta pole ise kirglik ja muutliku meelega, peab ta sokkis ja halava „õnnetusehunniku" tänavale tagasi saatma. Ei maksa muretseda, see mees ei külmu surnuks. Küll ta leiab uue kaastundliku südame, sest neid tal jätkub.

Naised teavad, et ka elumehi annab ümber kasvatada, kui „mängida" meeste endi pakutud mängureeglite järgi. Peab natuke vaeva nägema: alandama salapäraselt häält telefoniga rääkides, leidma kõige „imelikumad" põhjused õhtul kodust lahkumiseks ja kõik mehe kahtlustused ausa näoga tagasi lükkama.

Naistemees on ka inimene ja miski inimlik pole talle võõras. Tal lihtsalt ei ole siis enam aega teiste naiste jaoks. Vaatamata kõigele, on pilli-, naiste- ja elumehed ühed meeldivad ja rõõmsameelsed kaaslased, kes ei kurda kunagi naiste puuduste üle.

Ühte õpetust peaksid sellised mehed aga kohe kindlasti teadma: naine on relv, millega ei tohi kunagi mängida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles