Eestlased on joomahullud

, pensionär
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandis magas joodik päise päeva ajal Selveri põrandal.
Viljandis magas joodik päise päeva ajal Selveri põrandal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keset bussi tuigub juua täis kodanik, läkastades ja pritsides sülge. Tema ümber on tükk tühja maad, kõik bussis olijad on tõmbunud koomale ning püüavad ägedalt köhivast kodanikust eemale hoida.


Joobes kodanik teatab kindlalt üle bussi: "Mis te kardate, mul ei ole seagrippi, mul on lahtine tuberkuloos!"

Kõik bussis olijad hingavad kergendatult.

Riik on seekord kuulutanud sõja alkoholile. Ühel pool rindejoont on kaupmehed, kes püüavad oma toodangust lahti saada, kasutades selleks ohtralt pilkupüüdvat reklaami. Teiselt poolt surub alkoholiostjale peale riik, püüdes avaliku kampaania vahenditega napsutajale selgeks teha, et alkoholi tarbimine on kahjulik.

Samas nüüd, kui oleme Euroopas tõusnud joomahullude riikide hulgas kõrgele kohale, võiks kõik meie väikese riigi möödalaskmised ajada just selle pahe kaela. Kas või meie vabadussamba materjali valiku või mõne eriti hirmsa arhitektuuriansambli, mis meenutavad joomahullu nägemusi ...

Lahustame oma väärikust alkoholis, sest pole leidnud sellele teistsugust rakendusviisi. Kõrts on jumalavallatute pühakoda, kus käivad "palvetamas" pummeldajad, vahetades sealsamas oma jopesid ja mütse. Kui meid lastakse seal rahumeelselt olla, püsime teistest pahedest eemal.

Miks riik tegeleb ainult joodikutega? Kas narkomaane ja suitsetajaid on meil vähem? Kas narkootikumide ja tuberkuloosi küüsist päästmine on jäänud ainult turvakodude õilsaks ülesandeks?

Kui praegu oleksid riigikogu valimised, oleks Joomahullude parteil, kui selline õnnestuks luua, ilmne võimalus kõik teised hullud riigis enda taha saada. See oleks juba tõeline jõud.

Jämejala psühhiaatriahaigla ühel patsiendil oli tuline õigus, kui ta suletud aiast elutargalt lausus: "Praegu on lihtsalt teid rohkem."

Kuid kas ei võitle riik järjekordselt tagajärgedega? Kõigepealt tuleks uurida, miks eestlased üldse joovad. Kas sellepärast, et Eestis on kehvad talved ja range maksupoliitika, viletsad teed ja lehkavad prügikonteinerid?

Või ajavad neid jooma demokraatia poolt riiki toodud piiramatud valikuvõimalused? Miks eestlased jõuavad sageli sellisele joobumisastmele, kus nad muutuvad sügavamõtteliseks, kuid tegelikult ei suuda oma mõtteid enam avaldada?

Või sisustavad eestlased sellega oma ärkveloleku aega? Enamasti joovad nad seltskonnas. Kas sellepärast, et hulgakesi juues on väiksem oht alkoholi küüsi langeda?

Purjusolek on ainuke rahvusvaheline nauding, mis ei tunne riigipiire.
Seda võib nautida maailma igas riigis, kus on oma joomatraditsioonid.

Kuid igas riigis joob alati peenem seltskond kvaliteetset alkoholi kaunilt kaetud laua ääres, lihtrahvas aga midagi kangemat otse pudelist trepikojas või kangialuses.

Riik on suunanud oma kena ja leebe hoiatuse ilmselgelt alkoholi ületarbimist harrastavale sihtgrupile. Kas poleks mõjusam panna välja üks naturaalne joodiku kärbunud maks ja sinna juurde kiri "Joo ennast surnuks!"?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles